Lige rääkis "Vikerhommikule" antud intervjuus, et töö võtab kokku kolm teemat. "Alustasime suurest teemast – kliimamuutused ja eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. Seejärel fokusseerisime Eesti kontekstile, vaatasime paneelmaju ja nende renoveerimist ning hoonete soojustamist. Viimase teemana jõudsime punkti, mis meid arhitektidena kõige rohkem huvitab – kui me loome visioone, siis praeguses olukorras ei ole neid visioone nii lihtne ellu viia. Ehk me jõudsime küsimuseni, kes on otsustaja renoveerimisprotsesside juures ehk jõudsimegi elanikuni," avas ta.

Helena Männa selgitas, et nende väljapanek koosneb sisuliselt kahest osast. "Üks osa on välisfassaadi installatsioon, millega me kavatseme installatiivselt soojustada ühe Veneetsia hoone. Sellega soovime juhtida tähelepanu renoveerimise kahele äärmusele: ühelt poolt on Veneetsia, kus hooneid ei tohi väljastpoolt üldse puudutada ega soojustada, ja teiselt poolt Eesti, kus käib meeletu renoveerimismaraton."

Teine osa on viidud siseruumi, kus keskendutakse ühistule ja elanikule. Siseruumis on võimalik tutvuda dialoogidega, mis kõnelevad erinevatest tegelastest, kes renoveerimise teekonnal tegutsevad. Kuigi fookuses on elanikud, käivad dialoogidest läbi ka linn, muinsuskaitse, insener ja arhitekt.

"Paneme vastamisi suured Euroopa eesmärgid ja tasakaalustame neid tavalise elaniku kogemusega – inimesega, kes elab selles keskkonnas –, ning ka ühistu esimehega, kelle õlgadel kogu see renoveerimiskoorem tegelikult lasub," kirjeldas Männa.

Töö pealkiri "Las ma soojendan sind" viitab lisaks elamu soojustõhususe parandamisele ka inimestevahelistele suhetele. "Praegu ei ole koos tegutsemise oskus ega ühisruumid või ühiselt jagatud alad eriti suure tähelepanu all. Kui mõtleme ühistu koosolekule, siis sageli seostub see vaidlemisega, üksteisele ärategemisega. Meie tahaksime näha, et see võiks olla dialoog, arutelu – koht, kus elanikud tulevad kokku ning millega võiksid kaasneda positiivsed seosed. Et inimene tahaks ühistu koosolekule minna," rääkis Männa.

Lige lisas, et isaks elanikevaheliste suhete soojendamisele on väga oluline ka teiste renoveerimisprotsessi osapoolte vaheline suhtlus ja koostöö.

"Me võtsime ette uurida, kes need osapooled täna üldse on, keda renoveerimine puudutab ja kes võiks veel kaasatud olla. Arhitektidena oleme hetkel sellest protsessist üsna kõrvale jäänud – meid väga palju ei kaasata. Meie näeme aga, et võiksid tekkida uued suhted osapoolte vahel: tuleks kaasata arhitekt, insener, võib-olla ka arendaja, linn ja riik. See laud, mille taga neid otsuseid tehakse, peaks olema palju suurem kui see praegu on," märkis ta.

Lige on varem öelnud, et kinnisavaraarendajad ei ole paneelmajade renoveerimisest huvitatud. "Praegu on palju lihtsam arendada nii-öelda tühjale maale kui olemasolevale, kus ei ole olemas omanikke, keda võib olla mõnes majas üle 200," selgitas ta. "See teeb protsessi kindlasti keeruliseks, aga ma arvan, et see võikski viia uue arutelu või arusaamani, et kuidas saab teisiti: kas meil on vaja mingit vahelüli, kes tegeleb selle elanikuga, et arendajal oleks huvi ja motivatsiooni sellega tegeleda?"

Arhitektid usuvad, et nende töö kõnetab ka inimesi teistest Euroopa riikidest. "Kuna sõjajärgset arhitektuuri on massiliselt ehitatud kogu Euroopas, alustasime me uurimist just sellest vaatenurgast, kuidas kliimaneutraalsuse eesmärgi taustal on üha olulisemaks muutunud olemasoleva ehitatud keskkonna kohandamine vastavalt muutunud kliimatingimustele – olgu see siis jahutamine või kütmine. See teema on aktuaalne igal pool, kuid lahendused on väga erinevad," selgitas Lige.