Olav Ehala ja Jaak Joala mängisid mõlemad 60ndatel Tallinna, hilisema Georg Otsa nimelise Muusikakooli juures tegutsenud biitmuusikaansamblis Kristallid. "See oli minu esimene bändikogemus. Ma olin vist muusikakooli teisel kursusel, kui Olev Künnap, kes oli selle bändi liider, mind sinna värbas. Mina kutsusin sinna siis ka esimeselt kursuselt oma sõbra Mati Tibari, Jaak oli tema kursusekaaslane, nii et temaga koos tuli siis ka Jaak Joala sinna," rääkis Ehala.

Kuigi Ehala ja Joala on sündinud mõlemad 1950. aastal, õppis Joala temast kursus allpool. "Ta oli natuke selline endasse tõmbunud, ei olnud väga kamraad kohe kõigiga seal, kuigi läbisaamine oli normaalne," meenutas Ehala Joalat, kes võeti esmalt bändi üldse flöödimängijaks. "Bändis oli tegelikult bassimängija olemas, aga minu meelest kohe esimeses proovis, kui Jaak võttis bassi kätte, oli selge, et tuleb vahetus. Eelmisel bassimehel olid pisarad silma nurgas, aga midagi ei olnud teha, Jaak oli ikka sedavõrd ägedam mängija ja laulma hakkas ta siis ka kohe," rääkis ta.

Kristallid võitsid ära televisioonis ka instrumentaalansamblite konkursi, tänu millele oli võimalik salvestada pooletunnine telesaade. "Kui me selle konkursi olime võitnud ja selle telesaate teinud, kus ta juba oli televisioonis tuntust saanud, eks ta natukene tõstis võib-olla nina püsti ka," märkis Ehala. Järgnesid juba järgmised saated, nagu "Horoskoop", "Kanal 13", kuid ka ülesastumised üleliidulistes saadetes.

Kuigi Joala laulis kohe alguses juba ilusti, siis ei olnud ta Ehala sõnul veel see, kes temast aastate pärast sai. "Kui kuulata neid tolleaegseid Kristalli salvestusi, mida on vist minu meelest kaheksa lugu, siis seal tema laulab kenasti, aga ta ei ole ikka mitte see, mis ta oli aastate pärast, kui ta enesega ilmselt ka tööd tegi, et hiljem niisuguseks etaloniks kujunes. See oli pärast seda, kui meil Kristallide bändi enam ei olnudki," meenutas Ehala.

Üheks fenomenaalsemaks Kristallide etteasteks peab Ehala kinos Kosmos 68. aastal toimunud kontserti. "Lasteseansi asemel olid siis kitarribändid, plakati peale oli kirjutatud: sissepääs üks rubla. See müüdi kohe välja, ma tean, et olid isegi Riiast tulnud mingid inimesed. Ma ei tea, kas mõned said sisse või ei saanud, igatahes välja jäi tohutu hulk inimesi veel," rääkis Ehala.

Ivo Linna: rahvas võttis Joala väga hästi vastu ja omaks

Ka Ivo Linna sai Joalaga tuttavaks 60. aastatel. "Enne, kui me näost näkku kohtusime, siis ma ju teadsin teda, sest tema oli juba esinenud Eesti Televisioonis. Seal oli eraldi saade veel ansamblist Kristallid ja nii palju, kui ma Tallinnas nende biitringkondades liikusin, ei õnnestunud mul mitte kunagi Kristalle lava peal näha. Aga liikusid jutud, et seal on väga hea laulumees-flöödimängija Jaak Joala. Nimi jäi meelde ja 68. aastal, kui minagi sattusin Eesti Televisiooni saatesse "Kanal 13", oli seal ka Jaak Joala ja siis me saime tuttavateks," rääkis Linna.

Tutvus arenes edasi juba ka sõpruseks. "Kui ma tagasi mõtlen, oli ta väga soe, väga avatud. Pärast ta oli võib-olla natuke kinnisema iseloomuga, aga väga sõbralik, väga lahke, kuidagi täiesti probleemivaba. Me saime kõikidel teemadel rääkida, nagu ikka, arvustad ja klatšid teisi pillimehi ja tüdrukuid jne. Kuidagi need kontaktid olid väga head ja pärast me käisime ju aastaid teineteise sünnipäevadel," meenutas Linna.

Joala näitas Linna sõnul teed uuele generatsioonile. "Ta ei olnud üldsegi selline, et ma tean oma väärtust ja ma olen suur täht, kuigi ta oli, sest tegelikult Joala oli nagu jäämurdja. Meie eelmine lauljate generatsioon, kõik tuntud nimed, kes andsid oma ajastule näo, tundusid ju meie jaoks väga vanad olevat. Ja siis tuli üks nii-öelda "karvane", kes lõi selle selle jää sisse prao," sõnas Linna.

Kuigi leidus ka neid, kes uute tuulte peale nina kirtsutasid, jõudis Joala kiirelt massideni. "Joala ja need aplausid, mida tema sai 70. aastate algul võistlustel, kontsertidel, need ei tahtnud lõppeda, see oli ühe suure tähelennu algus, ta oli ikkagi väga-väga kuulus hoobilt, arvestades, et ainult raadio ja televisioon olid need meediakanalid, kus rahvale seda muusikat lasti. Aga rahvas jälgis ja Joala võeti väga hästi omaks ja väga hästi vastu," meenutas Linna.

Linna tunnistas, et teiste lauljate seas üritati Joalalt ka šnitti võtta. "Ma mäletan Joala puhul üht lugu, mis üllatas, kus ta laulis tegelikult natuke teistmoodi, kui ta oli seni teinud," viitas Linna loole "Vaikne saal". "Seal tegelikult Jaak näitas, mis võimalused ta hääles on. See oli selle aja arvestuses ebajaagulik laul. Ta tegi veel selle loo kuulsaks, mida siiamaani ka minu käest on küsitud – "Sa oled mu ainus aare". Seal ta näitas oma hääle ulatust, võimsust," märkis Linna.

"Tänu sellele, et ta oli puhkpillimängija, oli tal erakordselt hea hingamine, ja mis seal salata, tegi ta ka suitsu ja puha. Aga tema pikk noot? Ma ei tea, kaua see võis kesta, see oli uskumatu, tuli ja tuli ja tuli ja ei lõppenudki see noot otsa. Nii et tal olid vokaalsed võimed ka geneetiliselt või lihtsalt taeva poolt kaasa antud, väga-väga võimas," kiitis Linna.

*

26. juunil on armastatud laulja ja muusikapedagoogi Jaak Joala 75. sünniaastapäev. Vikerraadio neljaosaline saade "Jaak Joala aeg" hõlmab muusiku tegemisi eri kümnendeil alates 1960ndatest 1990ndateni.

Saate autor Andres Oja vestleb Jaak Joala kaasmuusikute ja õpilaste, aga ka tema talendi austajatega. Kõnelevad Ivo Linna, Olav Ehala, Koit Toome, Janika Sillamaa, Riina Rõõmus, Margit Kilumets, Riho Lilje, Tõnis Kõrvits, Raivo Sersant, Raul Vaigla ja Aare Põder.

Saadetesse on põimitud arhiivilõike, kus Jaak Joala jutustab oma lapsepõlvest, kooliajast, muusikast ja paljust muust. Kuulda saab muusikapalu nii Jaak Joala enda repertuaarist kui ka muusikat, mis oli talle oluline.