"Reti Saks. Kujutab" skulptuurinäitusel eksponeeritud töödest on enamus valminud viimastel aastatel, kuid esindatud on teosed eri perioodidest.

Saks sõnas, et skulptuuritegu alustas ta tükist plastiliinist, mida peos mudima hakkas. "Voolides muutus plastiliin sõrmede all soojaks ja pehmeks, kuju mu käes oleks kui ellu ärganud. Armastan seda tunnet, püüan seda iga kord kuju voolides uuesti tabada. Midagi sarnast võis tunda jumal, kui savist inimese tegi ja talle hinge sisse puhus.Mulle lihtsalt meeldib voolida, kuju kujuneb ise millekski, kasvab valmis."

Reti Saks loob oma kujude ja piltidega isesuguse paiga, mida füüsilises maailmas ei leidu. Seal saad olla sina ise ja vaba. Ka näituse ruumis võib, omi mõtteis, sinna julgelt siseneda.

 "Skulptuurid, mida teen, on kui väikesed nukud, neid on hea käes hoida. Tuli ja sulametall on kujuks tardunud, raskust täis, peo peal. Usun, et kujud on hingedele koduks. Kui hinged siinpool käimas on, poevad nad kuju sisse peitu. Siis vaatab kuju meid, kolmes mõõtmes. See võikski skulptuuri tegemise mõte olla," on Saks öelnud.

Reti Saks (snd 1960) väljendab end kunstnikuna erinevatel kujutava kunsti aladel, nagu skulptuur, graafika ja raamatuillustratsioon. Saks on õppinud graafikat Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis (praegune EKA), mille lõpetas 1987. aastal. Skulptuuri loomist on ta õppinud omal käel, omandanud vajalikke teadmisi pronksi valamisest ka Peter Jenseni pronksivalu tehases Taanis.

Just Taanis leidis aset tema esimene osalemine skulptuurinäitusel – tema esimene skulptuur valmis 1996. aastal. Juba 1980. aastatest on ta aga töötanud vabakutselise kunstnikuna. Saks kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Vabagraafikute ühendusse.

Saks on rahvusvaheliselt tunnustatud, auhindadega premeeritud kunstnik, kes on osalenud märkimisväärsel hulgal rahvusvahelistel näitustel nii Euroopas, USA-s kui ka Aasias. Skulptorina on ta teinud ka tellimustöid, sealhulgas auhindu nagu aasta kodanikule skulptuuri Ühiskonna õis ja aasta naispolitseinikule Liidia.

Raamatukunsti armastajana on ta kujundanud mitmete (välis-)eesti kirjanike teoseid, nende seas Valev Uibopuu ühe tuntuma romaani "Janu" (1997, esmatrükk 1957). Samuti on ta illustreerinud Doris Kareva ja Marie Underi luulet. Tema enda sulest ja enda piltidega on ilmunud lasteraamatud "Senni ja Mustuke" (2002) ning "Trepp eikuhugi" (2020).