Veidi enam kui 22-minutiline "Kiievi tort" on mõnes mõttes tavatu koostöövorm. Eesti tootjafirma algatatud ning Eesti Filmi Instituudi (EFI) ja Kultuurkapitali rahastatud film on omanäoline toetusprojekt Venemaaga agressiooni vastu täiemahulist kaitsesõda pidavale Ukrainale.

Film valmis ainult veebiüleses suhtluses Dnipros elava režissööri ja stsenaristi Lõskovi, helilooja Anton Baibakovi ja veel mitme ukrainlasega, kuid samas valmis täielikult Eestis – filmi peaanimaator on Tarmo Vaarmets ja helikujundaja Horret Kuus.

KISFF-i rahvusliku võistlusprogrammi Grand Prix võitnud "Kiievi tort" ("Kyiv Cake") on žürii hinnangul meisterliku käega lavastatud lühianimatsioon.

 "Žürii soovib rõhutada küpset, kuid samas mängulist ja sürrealistlikku filmistiili, mis koob meisterlikult ühte sellised teemad nagu pärand, isadus, üleminekuaeg, perekond ja lahusolek ühes põlvkondadeülese vaimse nihkega enne ja pärast täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Režissööri filmikeel kasutab piirkondlikke stereotüüpe ja jumalavallatust rääkimaks lugu igapäevasest ülevusest, esindades kaasaegses animatsioonis värsket ja julget häält."

Lõskovi sõnul tähendab see auhind talle väga palju, sest tegemist oli festivalil Ukraina esilinastuse saanud filmiga. Suletud piiride tõttu ei ole tal võimalik reisida ja võtta osa filmifestivalidest mujal Euroopas, mistõttu on suur toetusavaldus äärmiselt olulise kaaluga.

"Filmilavastajana on minu jaoks publiku reaktsioon seansi ajal äärmiselt oluline, eriti Ukraina publiku oma, kuna minu film kasutab üksnes ukraina narratiivi, filmi süžee peegeldab tegelikkust Ukrainas," ütleb Lõskov, kelle filmi linastus festivalil sai otseselt tunda Venemaa õhurünnaku mõju.

Kuid mida üldse tähendab selles kontekstis Kiievi tort? "See toode on äärmiselt populaarne juba nõuka ajast. Moskva okupantide sissetung algas sellega, et Vene sõjavägi pani kinni kõik Kiievi restoranid, et hakata tähistama oma kiiret loodetud Ukraina vallutamise võitu. Kiievi tordi söömine on selle asja kokkusurutud moel edasi andmine," ütles Lõskovi Eesti Joonisfilmiga kokku viinud ja tema talenti toetav Olga Pärn. "Küll aga ei saanud nad seda Kiievi torti süüa, sest said vastu molu."

KISFF-i rahvuslikus võistlusprogrammis oli kaheksa filmi, nii mängu- kui animafilmi. Festivali sõnul on ainuüksi nende jätkuv toimimine sõja tingimustes omaette ime. Rahvusliku võistlusprogrammi žüriisse kuulusid Florian Fernandez (Prantsusmaa), Adelina Borets (Ukraina) ja Žulijens Nuhums Kulibali (Läti).

Filmi produtsendi Kalev Tamme jutu järgi on filmi saamislugugi üsna omanäoline ning sai alguse 2021. aastal, kui Mõkõta tegi Tallinnas animafestivali ajal pika intervjuu Priit Pärnaga.

 "Vestluste käigus saime teada, et Lõskov oli äsja lõpetanud lühianimatsiooni "Kohanna", mis oli maailma animafestivalidel osutunud äärmiselt menukaks. Lõskov rääkis ka oma järgmise projekti ideest, mis oleks käsitlenud elu Ukrainas vanalt maailmalt uuele üleminekul," räägib Tamm.

Just vahetult enne täiemahulise sõja algust võttis Lõskov Priit ja Olga Pärnaga uuesti ühendust seoses ideega organiseerida Priit Pärna veebiülest loengut Ukrainas toimuval animafestivalil.

 "Jutuajamisel selgus, et ta oli teinud algust oma uue animafilmiga ja päev enne sissetungi algust 24. veebruaril, saatis ta mõlemad taotlused, loengu ja filmi kohta, Ukraina kultuurministeeriumisse. Pärast 24. veebruari sai selgeks, et mõtted animafilmide tegemisest tuleb pikaks ajaks maha matta. Animafilmide Ukraina-poolne rahastamine ei olnud sõja tõttu paraku võimalik," märkis Tamm.

Produtsendi sõnul tutvus Eesti Joonisfilmi meeskond antud projektiga tööpealkirjaga "Linnupiim" ning tekkis idee, et selle filmi võiks toota Joonisfilm.

"Ühelt poolt innustas meid võimalus kõrvuti kogu Eestiga anda oma panus Ukraina kultuuri, teisalt oleks see olnud nagu teatud ajaloolise võla tasumine. Nimelt, kui üheksakümnendate aastate alguses ei oleks Eesti animatsioon leidnud toetust Soomest, Islandilt ja Inglismaalt, ei oleks me võib-olla suutnud ületada nn musta auku ühelt süsteemilt teisele üleminekul ning Eesti animatsioon ei oleks see, mis ta on. Ehk ei oleks seda üldse olemas," mõtiskles Tamm.

Joonisfilm on püüdnud võimaluste raames panustada Ukraina aitamisse, näiteks sõjapõgenike pered saavad tasuta vaadata ukrainakeelset täispikka joonisfilmi "Leiutajateküla Lotte" nii Eestis kui Ühendkuningriigis. Lisaks on Priit Pärn viimasel aastal pidanud veebiüleselt Dnipro kunstikolledžis noori animaatoreid juhendavale Lõskovile personaalse loengusarja sellest, kuidas õpetada animatsiooni.

Tamme sõnul kõnetab filmi tugev sotsiaalne sõnum kindlasti ka Eesti vaatajat.

KISFF-i rahvuslikus võistlusprogrammis oli kaheksa filmi, nii mängu- kui animafilmi. Festivali sõnul on ainuüksi nende jätkuv toimimine sõja tingimustes omaette ime. Rahvusliku võistlusprogrammi žüriisse kuulusid Florian Fernandez (Prantsusmaa), Adelina Borets (Ukraina) ja Žulijens Nuhums Kulibali (Läti).