Näituse koostanud Tõnis Tatari sõnul ei leidu Eestis teist kunstnikku, kel oleks nõnda palju autoportreesid kui Henn Roodel. Roode jõudis oma elu jooksul maalida üle kahesaja autoportree. Ühtlasi ei ole suuremat osa näitusele toodud töödest varem eksponeeritud.

"Ja see hulk on ka maailmakunsti kontekstis märkimisväärne, jah. Ma olen natukene vaadanud ka maailma kunstnike hulgast, näiteks Egon Schielelt on kokku loetud ka üle kahesaja autoportree, aga kõik teised, ka kuulsamad autoportretistid nagu Picasso või Munch, van Gogh või Rembrandt, nendel on märksa vähem autoportreesid tegelikult," rääkis Tartu Ülikooli kunstiajaloo lektor Tatar.

Tatari sõnul on Roode teostest vaid väike osa muuseumite kogudes hoiul. Suurem osa teoseid on perekonna kollektsioonis.

"Lõviosa pärineb perekonna kollektsioonist, neid ei ole kunagi varem eksponeeritud, nende olemasolu tuli ka minule üllatusena ja ma võin öelda, et tõenäoliselt suurele osale Eesti kunstiajaloo kogukonnale, et perekonna valduses on selline üsna erakordne kollektsioon," sõnas ta.

Kuid autoportreed on Roode loomingust vaid väike osa, nagu kõrvalharu. See-eest annavad autoportreed edasi Roode igapäevaelu läbielamisi. Kunstnik jätkas autoportreede maalimist ka nõukogude vangilaagris.

"Isale, kui sellise analüütilise loomuga loojale ja otsivale natuurile oli see väga omane, et kogu muu kunstitemaatika kõrval ja oma vormiotsingutes, oma sisulistes otsingutes, kasutada iseennast ühe modellina ja iseenda kaudu püüda mõista siis ka inimest üldse," leidis Roode tütar Hanna Miller.

Roode autoportreede näitus on avatud 26. aprillini.