Täiskuuaeg augustikuises Haapsalus juhatas sisse Valget Daami aja. See on laulu, tantsu ja vabaõhuetendusega sisustatud kultuuriprogramm, mis on alguse saanud Haapsalu kuulsast viirastusest.

Valge Daam on legendi järgi kunagi müüri sisse suletud noore naise valgeis rõivais kujutis, mis ilmub toomikiriku ristimiskabeli kõrgele aknale. Nähtus pole küll Eestile ainuomane. Valget naisviirastust, keda seostatakse õnnetut elu elanu või traagiliselt surnuga, teatakse mujalgi. Uurime, milliste sõnade varal meie rahvakeeles sedalaadi nähtust on kirjeldatud.

Levinumad sõnad selleks on vaim, hing ja viirastus. Vaimusid arvati olevat häid ja halbu, lisaks öeldi Püha murrakus, et vaimud vihtlevad, kui päike paistab ja vihma sajab. Vastseliina murrakus kinnitati, et vaim käü õks valgih rõivih. Hinged ehk vaimolendid näikse eelistavat liikuda mitmekesi. Karksi murrakus kirjeldati hingedeaja ilma nii: pimme udsu, sõss enge tulev taevast; Kambjas arvati, et enge siss tegevät toda ilma alvass, ku na ulguva. 

Viirastust iseloomustati tihti kui midagi kiiresti silme ees liikuvat. Kodavere murrakus olevat viirastus all [hall] tugev naene, tullud uksess sisse. Karksi kandis usuti, et kella katetõisku aig olevet viirastus surnuaial, Järva-Jaani murrakus aga naerdi, et purjes piaga mehed nägivad viirastusi, näkineiusi. Põltsamaal on sõna kuju kasutades teada antud lausa nii: surnu audade pial tulema vosvorist kuju välla.

Kummitus on olnud piirkondlik sõna, tema levikuala oli Virumaa. Haljalas küsiti näiteks vaimu kohta: kelle kummitus vai mardajus sie oli? Viru rannikule iseomane mardajus tähendab mardust, mis on märkinud nii surnut, surmahaldjat kui surmaennet. Kuusalus võidi aga naljatada: mes mardajust sa siin pimejäs tuas mängid? Mardus on lisaks Virumaale tuntud ka lääne- ja idamurdes; Ida-Harjumaal on ta variandiks margus. Kadrinas olevat juhtunud, et mardus käib surma ieli ja koputab, lähäd vuatama, põle kedagi.

Põhja-Eesti sõnu on veel haldjas, mis esineb rohkem metsa- või vetevaimu tähenduses. Näiteks arvati Viru-Nigulas, et kive juures oli aldijas, sie vei lapsi vahest, Järva-Madisel jällegi, et kui algja jälgede peale metsas astud, siis eksid ära.Vigalas on aljas öössine nõiduslik asi, niuksed köimesed ja köijad. Saartel on päris omad sõnad. Pöidel ja Muhus öeldi viirastuse kohta mäherdus, Kihelkonnal näidine, Lääne-Saaremaal näidis ning Reigi murrakus näitus. Ansekülas näiteks imestati, et mes näidist see näind oli, et söuke valu taga oli. Mandril Martna murrakus oli näävästus, mille kohta teati, et enni olle ikke neoksid näävästusi nähtud seal ristteede peal. Hiiu sõna on öudasi. Pühalepal nähti öudasja, nagu unenägu olli.

Põnevaid ja toredaid kohtumisi vaimumaailma esindajatega teilegi!