Näitusel "Metamorfoosid. Võim. Vägivald. Sugu" on väljas kunstiteosed Eesti, Tšehhi, Prantsuse ja Rootsi muuseumidest, samuti haruldased ajaloolised köited raamatukogudest. Näituse lähtekohaks on Kadrioru lossi peasaali laemaal "Diana ja Actaeon", mis kujutab üht Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud müüti.

"Oleme soovinud paigutada Kadrioru lossi laemaali laiemasse Euroopa kunstikultuuri lukku ja vaadelda, milliseid süžeesid ja lugusid Ovidiuse "Metamorfoosidest" kunstnikud kujutanud on; milliseid tähendusi neile lugudele on omistatud ja milline on see kunstiteoste vorm ja välimus, mis nende lugude baasil loodud on," selgitas kuraator Kertu Männiste.

Vana-Rooma poeedi Ovidiuse teos "Metamorfoosid" sisaldab üle 250 kreeka ja rooma müüdi üleskirjutuse. Teost on nimetatud ka kunstnike piibliks, kuna jumalate armulugusid ja füüsilisi muundumisi kirjeldavad legendid on inspireerinud kunstnikke hiliskeskajast tänapäevani. 

"Ovidiust ennast ja tema loomingut ümbritseb suur müstika. Me ei tea, mida ta oma tekstidega saavutada tahtis. Tekste ei saa võtta sõna-sõnalt, vaid nende varjus on teisedki lood. Ta on mänguline, võib-olla ka süsteemikriitiline, aga tema tööd on mitmetähenduslikud. See on ka põhjus, miks me neid tänaseni üha uuesti tõlgendame," lausus teine kuraator Sophie Turner.

Näitus tõi Kadrioru kunstimuuseumile ka esmakordse koostöö Prantsuse pärandikaitse, mis säilitab ajalooliste kuningalosside inventari ja kunstivarasid.

"Nende kogudesse kuulub mööblit, kunstikogu ja gobelääne, millest kolm ajaloolist gobelääni 17. sajandist ongi jõudnud ka meie näitusele," selgitas Männiste.

Väljapanek jääb Kadrioru kunstimuuseumis avatuks kuni tuleva aasta märtsini.