Intervjuu Margo Kõlariga: noorte heliloojate seas pulbitseb uus elu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Margo Kõlar
Margo Kõlar Autor/allikas: PM/Scanpix

Reedel lõppenud Eesti Muusika Päevadel tuli teiste esmaettekannete hulgas esimest korda publiku ette ka Margo Kõlari "Läbi varjude oru". Kõlari (52), kes tuli noorena Nõukogude liidu kardisõidu meistriks, helilooming on väga laia ampluaaga - ta on loonud muusika filmile "Nimed marmortahvlil", suvel tuleb laulupeol esitusele tema lastekooridele loodud "Kiire, kiire, kiire!" ning kontserdisaalis kõlavad tema sümfoonilised kontserdid. 

Mis mulje tänavused Eesti Muusika Päevad jätsid? 

Oli tore pidu, kuulasin pea kõiki kontserte, imetlen suurepäraste esiettekannete autoreid. Kõige hämmastavamad muljed on noorte heliloojate kontserdilt, seal pulbitseb uus elu.

Olari Elts ütles Aktuaalse Kaamera kultuuriuudistele, et Eesti Muusika Päevad on tänuväärne üritus, kuid eesti heliloojate esiettekandeid võiks siiski olla tihedamini terve aasta vältel kui kontsentreeritult Eesti Muusika Päevadel? Kuidas see teile tundub? 

Muidugi meeldiks hiirtele, kui juust kogu aeg välja jäetaks… Meelepärast maailma tuleb lakkamata luua. Kui ühiskond mõistab loovuse tähendust, siis leiab ta ka hea tasakaalu vana ja uue vahel.

Kuivõrd mõjutab heliloojat üldse see, kas teha tellimustööd või luua midagi oma initsiatiivil ning leida siis sellele ka esitaja ja kontserdisaal?

Muusika tellimine on seotud usaldusega ja tavaliselt on seal piisavalt ruumi oma initsiatiivile. Sisemised ja välimised vajadused loovad üheskoos parima loomepinnase.

Teie esmaettekandele tulnud teos "Läbi varjude oru" oli väga võimas, kontrastne, selgepiiriline ja kaunis, tugevatest teemadest kantud. Kuidas te ise sellega lõpuks rahule jäite?

Olen väga tänulik kõigile, kes aitasid kaasa selle teose sünnile. Tellijad Ülo Krigul ja Timo Steiner, kes julgesid suure töö minule usaldada, produtsent Madli-Liis Parts, kellega suhtlesime tööprotsessis õige tihedasti, poetess Doris Kareva, kes aitas selitada teose libreto ideed, Pirita kloostripere, kes majutas ja varjas mind kõige pingelisemal tööperioodil, dirigent Mihhail Gerts, kes suutis väheste proovidega partituurist maksimumi kätte saada, solistid Marek ja Kasper ning nende tubli õpetaja Kaja Post, kelle käe all tegid poisid läbi tohutu arengu, koormeister Elmo Tiisvald, kõik Rahvusooper Estonia heatahtlikud orkestrandid ja koorilauljad ning perekond, kes mõistis ja toetas minu pikki eemalolekuaegu. Leian, et tulemus oli kõigi pingutust väärt.

Mis on teie jaoks oluline kindlasti oma muusika sisse põimida, mis peaks tingimata kuulajani jõudma?

Võib-olla on kuulaja õnnelik siis, kui ta leiab muusikast midagi, millega ta suudab ennast samastada.

Milline ajastu teile muusikas kõige rohkem meeldib ja miks?

On huvitav, et (muusika)ajaloos tuleb ilmsiks mingi arengute lineaarsus, millest lahus ei õnnestu eriti kellelgi tegutseda. Samas jääb kõik läbitu aktiivsesse kasutusse. Me justkui monitoorime igavikku ja kanname tulemusi järjepanu ajalikku dimensiooni. Selles mõttes polegi muusikalistel ajastutel nii suurt tähtsust. Pigem on määrav, kui sügavaid tõe kihistusi looming suudab puudutada. Selles osas tundub kõigil ajastutel olevat võrdne potentsiaal. Aga muidugi on olulisim, milliseid järeldusi ja otsustusi oskame teha just praegu, millisel moel seda maailma edasi luua.

Kas te kuulate ka popmuusikat?

Ma kuulan tähelepanelikult kõiki helisid, mis meid ümbritsevad, nii sees kui väljas. Ka popmuusika on vältimatu osa igapäevasest kõlakeskkonnast ja seal leidub väga andekaid ideid. Popp ulatub minuni teatud distantsilt ja jääb seetõttu veidi umbisikuliseks, kuid ma olen veendunud, et staarid saavad oma tähelepanu kätte.

Kuidas ikkagi nii juhtus, et te valisite klassikalise muusika tee, kuigi te olite edukas kardisõitja ning teie poolõdedest ja -vennast (Ele ja Kaja ning Paap Kõlar - toim.) said popmuusikud?

Olen alati eelistanud tihedama liiklusega teedele üksildasi radu, eriti neid, mille kohta pole päris selge, kuhu need viivad.

Te kirjutasite Leelo Tungla tekstile muusika suvel saabuva laulupeo jaoks, "Kiire, kiire, kiire!". Palun kirjeldage natuke seda teost, selle algimpulsse ja arenguid loomise ajal.

Leelo Tunglalt tellitud laulupeoloo tekst oli mulle väga inspireeriv eelkõige sinna kodeeritud rikkalike rütmistruktuuridega. Ajakohane mõte ja voolav keelekõla peale selle. Keerukuse astmelt tuli lugu lastekooridele piiripealne. „Juba linnukesed” kogemuse pinnalt võib noot tõesti alguses silme eest kirjuks võtta, kuid lähemal tutvusel selgub, et midagi ületamatut seal pole, rütmika kasvab väga loomulikult keelest välja. Mul on juba mitu julgustavat kogemust kooride proovidest – lapsed saavad hakkama.

Teie väga laias ampluaas on ka filmimuusika, mis on täna kontekstile omapärane žanr justkui populaarse muusika ja klassikalise muusika vahel. Kuidas filmimuusika loomise protsess teile muust komponeerimisest erineb? 

Ma pole nüüd küll juba tükk aega filmi- ega teatrimuusikat teinud, kuid seal on midagi, mis teeb ülesande palju selgemaks kui kontsertmuusika puhul. Seal on muusikal väga konkreetne tähendus ja sihtgrupp ning ka ajalised raamid on palju abiks. Hea on seegi, et sageli sobitub draamase muusika, mis pole tarbemuusikaks mõeldudki. See on paindlik valdkond, kus visuaal ja draama aitavad vähema muusikalise kogemusega publikul kõlavat mõtestada. Omamoodi võluv on filmimuusika kirjutamisel juurdunud praktika, kus eeldatakse hiiglasliku materjali komponeerimist väga lühikese aja vältel. See on tõeline balansseerimine inimvõimete piiril.

Seletage natuke ka palun, mis on elektronmuusika stuudio, mida te Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias juhite - mis on selle eesmärk ning kuidas on stuudio ja selle mõte muutunud nende mitmete aastate jooksul, mis te seda juhtinud olete?

Helitehnoloogiast on saanud kaasaegse muusikategemise lahutamatu osa. EMTA elektronmuusika stuudio püüabki selles vallas muusikutele abiks olla. Erialadena õpitakse stuudios elektroakustilist heliloomingut, helirežiid ja audiovisuaalkompositsiooni. Kuigi meie õppekavad on üsna avatud ja võimalusterohked, peame väga oluliseks sidet klassikalise muusikapärandiga ja toetume nn. õpetatud muusika nurgakivile.

Nüüd kui "Läbi varjude oru" esiettekande on saanud ning suvel on tulemas laulupeol teie uue looga, siis mis edasi? Mille kallal nüüd töötate?

Praegu kavandan muusikat "Maarjamaa 800" juubeliaasta avasündmusele septembris 2014.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: