Linnamuuseumi töötajad on mures tööõhkkonna pärast, direktor lükkab süüdistused tagasi ({{commentsTotal}})

Tallinna linnamuuseumi töötajad on mures psühholoogilise survestamise, ülekoormatuse ja valdkonna alarahastatuse pärast. Linnamuuseumi juht Kalmar Ulm lükkab aga
süüdistused tagasi.

Linnamuuseumi alla kuuluvad Vilde muuseum ja Tammsaare muuseum peavad läbi ajama ühe giidiga, mida on ilmselgelt vähe, samuti vajavad majad renoveerimist. Aasta algusest koondati Tammsaare muuseumist pool pedagoogi kohta ja nüüd peab Vilde muuseumi giid-pedagoog tegelema mõlema muuseumi gruppidega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Elu on näidanud, et kui hetkel on käimas Vilde juubeliaasta, on meie majja tulnud väga palju kooligruppe ja meie maja pedagoogil on väga palju tööd olnud ja ta tõepoolest on väga palju pidanud ära ütlema, et ta ei saa olla samal ajal Tammsaare muuseumis. Hetkel me ausalt öeldes ei tea, kuidas peaks edasi minema," rääkis Eduard Vilde Muuseumi juht Kairi Tilga.

Samuti ootab Vilde muuseum renoveerimist, millest on muuseumijuhi sõnul viimase kümne aasta jooksul vaid räägitud.

Linnamuuseumi 2013. aastast juhtinud Kalmar Ulm väidab aga, et Vilde muuseumi renoveerimisega alustas linnavalitsus juba läinud aastal. Pedagoogide koondamise väitega Ulm ei nõustu.

"Ei vasta nüüd päris tõele - Vildes ja Tammsaares on kaks pedagoogi, üks täiskohaga, teine poole kohaga. Tähendab, Vilde ja Tammsaare majamuuseumi peale kokku on kaks pedagoogi, üks on täiskohaga ja teine on poole kohaga," sõnas ta.

Linnamuuseumi endiste ja ka praeguste töötajate väitel on alates 2013. aastast, kui Ulm muuseumi juhtima asus, eelistatud rahastamisel Neitsitorni muuseumkohvikut, mida on juhtinud Ulmi abikaasa. Protesteerida Linnamuuseumi töötajad aga ei julge, sest see tähendaks psühholoogilist survet ja töökoha kaotust.

"Minu abikaasa pole kunagi Neitsitorni koosseisus töötanud, tema võttis 2009. aastal pedagoog-giidina tööle muuseumisse „Kiek in de Kök ja Bastionikäigud“ minu eelkäija Maruta Varrak. Tema vahetu juht on sealne filiaalijuhataja Toomas Abiline, kes kureerib ka kõrvalasuva Neitsitorni muuseumkohviku haridustööd ja teisi muuseumiga seonduvaid küsimusi," kommenteeris Kalmar Ulm süüdistusi.

Tänavu jaanuaris vabatahtlikult lahkumisavalduse lauale pannud endine Neitsitorni kohvikujuht Risto Sulu ütles, et pidi täitma mitme inimese kohuseid ning näitama olematu arengukava juures kuue kuuga kiiret käibe ja külastajate arvu tõusu. Selline juhtimisstiil viis aga noore mehe tõsiste tervisehäireteni.

"Jah, mul endal olid ka tegelikult lõpupoole südamerütmihäired, käisin arsti juures ja siis ma tundsin, et on hetk, kus ma pean oma elus muudatuse tegema. Kukkusin Estonia teatris kokku tegelikult ja siis andsingi lahkumisavalduse sisse," meenutas ta.

"Ehk siis töödeldi psühholoogiliselt ja emotsionaalselt, ja mitte ainult mind, vaid ka teisi filiaali juhte Tallinna Linnamuuseumis, kes tunnevad tegelikult sama nagu minagi, ainuke asi, et ma julgesin täna siia tulla rääkima sellest," märkis Sulu.

Kalmar Ulm leidis, et väited töötajate rahulolematusest ja hirmudest on kinnitamata liialdused.

"Ma nüüd ei tea, kust sellised kuuldused pärit on, sest linnamuuseumi meeskond - vastupidi - on väga ühtehoidev, rõõmus, motiveeritud oma töös. Ka ka näiteks linnamuuseumi palgad tõusid sel aastal, mis on samuti väga heaks motivatsiooniks. Ning näiteks läbipaistvuse osas linnamuuseumis juba aasta tagasi moodustati direktori nõuandev koda, mis koosneb viiest muuseumivaldkonna spetsialistist, kes ühiselt, kollegiaalselt võtavad vastu erinevaid otsuseid," rääkis Ulm.

Linnavalitsuse muuseumitöötaja keskmine palk ulatub 700-800 euroni, palgatõusu suurus oli paarkümmend eurot, väidavad töötajad. Seda, kui suurt osa hõlmab Neitsitorn linnamuuseumi eelarvest, Ulm välja ei toonud.

"Seda on raske öelda, sest meil on ühine eelarve. Ja Neitsitorn ei ole üks maja eraldi, vaid Neitsitorn, Kiek in die Kök, Bastioni käigud - see on üks terviklik kindlustuskompleks, mis kuulub muideks ka UNESCO maailmapärandisse," põhjendas direktor.

Praegu on käimas teise osa bastionikäikude renoveerimine, mis peaks lõppema maikuuks, Neitsitornis avati aga äsja näitus Tallinna magusameistritest, mille koostas linnamuuseumis pedagoogi ja giidina palgal olev Edith Ulm.

Kalmar Ulm kuulub äriregistri andmetel alates 2013. aasta septembrist Keskerakonda.

Toimetaja: Laur Viirand



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: