Oma 36. stuudioalbumil lööb Neil Young kampa Willie Nelsoni poegadega Micah ja Lukas, kasutades ühtlasi viimase saatebändi Promise of the Real ja võtab sihikule biotehnoloogia suurkorporatsiooni Monsanto. Young on alati farmerite poole hoidnud, pani ta ju 30 aastat tagasi aluse heategevuskontsertile Farm Aid. Muundkultuuride (ehk GMO-de) levik ja biotehnokorporatsioonide nagu Monsanto võidukäik on paratamatult osadele talunikele parajaks väljakutseks ning üle maailma polariseeriv. Sa kas oled GMO-de poolt või vastu. Neil Young on igatahes vastu.

Kohe nii vastu, et laulus "People Want to Hear About Love" loetleb Young sarkastiliselt teemasid, millest ei tohtivat laulda, kuna kuulajad väidetavalt eelistavad armastuslaule rasketele teemadele. "Rock Star Bucks a Coffee Shop" (vaata lisatud videot) on aga motiveeritud vimmast Starbucksi suhtes, kuna nad väidetavalt olevat mestis Monsantoga kohtukutses Vermonti osariigi vastu, kel oli plaan GMO sildid käiku lasta. Mõlemas laulus ja mujalgi on Young sama kuri protestilaulik, kes ta on olnud juba kuuekümnendate lõpust saadik. 

Muidugi jääb tihti mulje, et ehk on Monsanto liigagi kerge märklaud, sest GMO-d paljudele ei meeldi ja kõige suuremal korporatsioonil on ühtlasi kõige vildakam kuvand. Kahes ballaadis, akustilises "Wolf Moon'is" ja elektrilisemas lõpulaulus "If I Don't Know", kuuleb siiski rohkem Young'i eleegilise trubaduurina kui kimeda poliitpropagandistina.

Ahjaa, muusikaline osa väärib kindlasti kuulamist. Paljudes lauludes on oma kindlad, meeldejäävad osad olemas. "A New Day for Love" võiks ehk olla Farm Aid'i tunnuslaul. Bänd saavutab tihti mõnusalt lõdva kulgemise oma kokkumängus, kitarrid on muljetavaldavad oma riffides, põimpartiides ja aeg-ajalt ehk psühhedeelsetes soolodeski ("Big Box"). Perkussiooni on lisatud maitsekalt ja üldhelipilti meeldivalt täiendaval moel. Terve plaat paistab olevat salvestatud kontsertlavadele suunitletuna, bänd kõlab kui otse stuudiost ja peale dubleerimised on pigem minimaalsed. Promise of the Real, kes astus üles ka eelmise aasta Farm Aid'i kontserdil, kannatab kindlasti võrdlust Crazy Horse'iga (Young'i tavabänd) ja kui ei midagi muud, siis vähemalt on Neil Young siinse bändi näol leidnud nooremad mõttekaaslased.