Carmina Trash: kirjanikupalk ripub Kenderi pea kohal nagu kirves
Viis kirjanikku. Viis kunstnikku. Varsti hakkavad nemad ehk riigilt palka saama. Oma arvamuse teema kohta ütles Carmina Trash.
Carmina Trash, mis tundeid sinus see kirjanikupalk tekitab ja kes selle endale saada võiksid?
Et siis kirjanik ja kunstnik hakkavad lõpuks olemasolu eest palka saama! Muidugi võiks kõik inimesed olemasolu vaeva eest palka saada, kuigi fakt on see, et üldises ökoloogilises ruumis toodame me maailmale hoopis koguaeg miinust. Ka üllad kunstnikud-kirjanikud, isegi second-hand- ja recycle-loojad on maailma mustris ikkagi vaid trash-vaimsuse kandjad. Nii et arvutame ökoloogilise jalajälje kohe kunstnikupalgast maha, siis jääb neil endil vaid õige vähe maksta.
Aga loogiline on, et... Kelly Turk, sina ei saa muidugi kirjanikupalka. Ega Triin Tasuja. Ega isegi Eda Ahi vist. Kindlasti ei saaks ka Jürgen Rooste, isegi kui ta õpetaja poleks, ta jooks selle ju lihtsalt maha. Nagu Peeter Sautergi. Kaur Kender ostaks selle eest muid asju ja ta ei taha kirjanike sekka, tahab olla keelatud. Seda on Eestis muidugi väga raske saavutada, peab väga-väga pingutama, meil on kogu maailma möla lubatad. Nii et kirjanikupalk ripub Kenderi pea kohal nagu kirves!
Küll võiks kirjanikupalgale saada näiteks Kaur Riismaa - tal jookseb praegu Ela ja Sära stipendium, ja nagu me eesti majandusime näitel teame (vt Rosimannused jt): seal kus on, sinna antakse juurde! Nii et selle viisiku leiab vast viimaste aastate stipendiaatide ja auhinnasaajate hulgast.
Muidugi võiks maksta palka üksikvanematest kirjanikele-kunstnikele (Fagira D. Morti!). Neil on niigi raske, tõenäoliselt saavad nad emapalgamiinimumi. Ja siis oleks vähemasti mõned lapsed siin, kes ei kasvaks üles silmi peast häbenedes, et nende vanemad tegelevad millegi ühiskonnale kasutu ja piinlikult ebatulusaga.
Eks otsutajatel on silm peal ka meie väärikatel surijatel, kultuurikorüfeedel, kes juba endast kõik andnud. Nende puhul võiks muidugi mängida testamentidele, et siis kunstnikud ise valivad, keda nad vääriliseks järglaseks peavad. Pärandatavad stipid nagu Betti Alveri käevõru (Ave Alavainu kinkis selle mõni aasta tagasi Elo Viidingule, nii et kuigi ta on vabakutseline, paistab tal varanatukest nüüd olevat)!
Ka Ruitlase ilusat ideed ei tohiks raisku lasta: meie oma näljamängud! Poolsada kirjanikku-kunstnikku Kütioru nõlvadel elu ja surma peale heitlemas, vibude, nugade, paelpüüniste ja igavusega üksteist tappes. Laine Randjärve näoga inimsööjabuldogid kandadel. Viimased kümme ellujääjat saaksid kolmeks aastaks peaaegu normaalse äraelamise – tõelise näljamängu, ja see pole miski naljamäng!
Armin Kõomägi (ja mõni muu miljonär-kirjanik-kunstnik, kui neid on üldse) võiks töölt ära tulla ja sellist tillukest palka saada, tunneks lõpuks ka, kuidas on vaesel kunstnikul elada ja kannatada, jõuaks selle tõeluse ja valuni, ta looming omandaks dostojevskilikud mõõtmed, nälg ja viletsus kummitaks ridades. „Lui Vutoon'i“ asemel saaksime lugeda nukravõitu „Balti sepikut“.
Ahjaa, Leonhard Lapin kuulub nii kunstnike kui kirjanike liitu. Tema võiks saada mõlemad palgad, täie rauaga.
Kas Galojan ei ole lisaks oma tõelise naise performance'ile mõnd raamatut kirjutanud? Tal oleks seda raha ka väga vaja...
Aga tõesti, milleks üldse kirjanikele ja kunstnikele raha? Andke kohe kõik Arvo Pärdile, ta teeb üksi kogu eesti kultuuri ära ja asi vask. Mida muud on meil pakkuda, mida meil veel vaja on?
Taustaks:
Kultuuriministeerium algatas projekti, mille järgi 2016. aastal makstaks viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule riigieelarvest kolme aasta jooksul palka.
"Riigi huvi on selge: poeedil või maalikunstnikul peab olema võimalus tegeleda süvenenult oma loometööga. Nimetatud loovisikutel ei ole võimalust olla püsipalgal mõnes institutsioonis, näiteks kirjanike keskus, kuhu tullakse hommikul kokku, et seal raamatuid kirjutada ja igakuiselt palka saada. Loovisikule peavad kaasnema sotsiaalsed garantiid. Kindla seljataguseta, kui loovisik rabab äraelamiseks korraga mitmel rindel, võib väärt looming jääda sündimata või areneda palju aeglasemalt," kommenteeris eile kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.