Arvustus. Jalmar Vabarna tegi lõpuks oma plaadi
Uus plaat
Jalmar Vabarna
"Minapilt" (Folk Massidesse)
9/10
Ilmselt teab iga Eesti muusikahuviline Jalmar Vabarnat kuskilt 2000. keskelt, mil ta noore ja karismaatilise Zetode ninamehena suutis kogu kontserdiplatsi hõlpsalt ettenäidatud sammude järgi tantsima panna. Sealt edasi tulid Klapp, eriprojekt Ott Leplandi ja Tanel Padariga ühisnimetaja Vallatud Vestid all, Curly Strings ja Trad. Attack. Ning nüüd, pärast mitmekesist loomingulist panustamist erinevatesse kollektiividesse, on Jalmar Vabarna leidnud põhjust teha siiski ka päris oma sooloplaat.
Pealtnäha eristubki Jalmari soolodebüüt kõigist varasematest tema osalusel sündinud albumitest selle poolest, et "Minapilt" on otsast lõpuni täis vaid instrumentaalmuusikat. (Nagu märkis ka Erkki Tero kultuur.err.ee Facebookis seda arvustust kommentaarides, on Jalmar Vabarna siiski teinud instrumentaalmuusikat ka Viljandi Guitar Trios - toim.) Ent kui tihti võib juhtuda, et vaid akustilisel kitarril baseeruv instrumentaalalbum võib osutuda üsna ruttu pisut ühekülgseks ja ehk igavakski, siis vaadeldava plaadiga seda kindlasti ei juhtu. Pigem vastupidi.
Kui albumi kahtteist pala ükshaaval ja koos vaadelda, jooksevad neist välja mõned ülimalt olulised ühendavad, ent samas eristavad jooned. Ühe määrava ja heamaitselise omadusena võiks esile tõsta selle, et väljapaistvalt hea kitarristina ei ole Jalmar Vabarna hakanud edvistama kähku kuratlikult tüütuks muutuvate peenekoeliste mänguvõtetega – alati jääb esile eeskätt meloodia ning rõhk on palade orgaanilisusel.
Ja ehkki palades võib leida erinevaid stiilielemente (näiteks pisut idamaiseid meloodiajooniseid meenutav "Ingesund”) ning erilaadseid tundetoone (hõrk ja pisut valulev "Vaikus" või salajasest ootel särinast hõiskamiseks paisuv "Kevad"), moodustavad nad kokku vapustavalt õnnestunud terviku. Kahtlemata tuleb albumi puhul esile tõsta lugude läbimõeldust ja -komponeeritust. Kuulakem kas või "Pluutot" – ei ole midagi puudu ega ülearu. Tagasihoidlik, aga seda veetlevam täius.
Kokkuvõttes võikski öelda, et Jalmar Vabarna "Minapilt" on viimase aja instrumentaalalbumite seas raudselt parimaid. Temas on fantaasiat, mitmekülgsust, meisterlikkust, arukust ja maitsekust ja vabadust.
Toimetaja: Valner Valme