Suri kirjanik ja luuletaja Ellen Niit ({{commentsTotal}})

{{1464626398000 | amCalendar}}

Meie seast lahkus kirjanik ja ja luuletaja Ellen Niit (13.07.1928-30.05.2016).

Ellen Niit sündis 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Ta tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu", vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tema esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood".

Tema sulest ilmusid ka Triinu ja Taavi lood ning 1990. aastatel sai tuntud tegelaskujuks Krõll. Ilmselt teavad väga paljud peast ka laulu rongisõidust, millele kirjutas viisi Gustav Ernesaks.

Ellen Niidult on ilmunud luulekogud ka täiskasvanutele ja luuletõlkeid.

Ellen Niit on öelnud, et ta oli lihtsalt luuletaja, kellest kujunes lastekirjanik.

Ellen Niidule on omistatud kõrgeid autasusid, näiteks Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk,Tallinna vapimärk ning mitmeid kirjanduspreemiaid.

"Ellen Niit oli viljakas autor ja ta oli viljakas luuletajana, prosaistina, tõlkijana. Ta eestindas ära terve korpuse ungari luulet, aga ma usun, et kõige sügavama jälje on ta jätnud lastekirjanikuna. Tema raamatutega on kasvanud üles terve põlvkond lapsi, mina nende hulgas. Oma leebel moel oskas ta eristada lapse jaoks head ja halba ja see on väga eriline," kirjeldas kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev.

"Peale selle ta oli ka väga soe inimene ja see soojus tuli tema lastekirjandusse ja lasteluulesse - ta suhtus erakordselt muhedalt lastesse ja kõik nende väikesed vimkad ja pahandused Ellen Niidu luules kuidagi mahenesid ja muutusid naljakaks aeg-ajalt . Väga andekas inimene," ütles kirjanik Tiia Toomet.

"Me elasime mingid aastad Ellen Niidu ja Jaan Krossi all ja ma nägin Ellen Niitu seal mitte ainult luuletajana, vaid ka suure pereemana ja ma lausa imetlesin, milline energia ja oskus oli tal asju korraldada. Kõik ju teavad, kuidas ta kaitses Jaan Krossi töötoa ust ja ei lasknud lapsi sinna sisse, kõik see suur majapidamine oli tema korraldada ja teha," lisas Toomet.

Toimetaja: Merili Nael



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: