Ilmar Taska kommentaar: kõik, mis on arusaadav meile, ei ole alati mõistetav välismaal ({{commentsTotal}})

Käsmu rannakivid.
Käsmu rannakivid. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Käsmus leiab 17.-21. juunini aset suur eesti kirjanduse tõlkijate seminar. Kohale tuli 45 tõlkijat üle terve maailma, esindatud on 19 riiki. Kirjanik Ilmar Taska kommenteerib kohapealt, mis toimus, ning ka seda, mis on probleemid eesti kirjanduse tõlkimisel.

"Käsmu randa kogunesid nädalavahetusel eesti ilukirjanduse tõlkijad erinevatest maadest. Üritus algas kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi uhkelt roomlasliku tervitusega. Vaatamata külmale merele, mis lainetas akna taga, muutus atmosfäär ruttu soojaks. Olid ju kohal ka tõlkijad soojematest randadest nagu bulgaarlanna Dora Janeva Musta mere rannikult või Kriszta Toth ja Bence Patat Balatoni äärest. Üritust korraldasid Ilvi Liive ja Kerti Tergem Eesti Kirjanduse Teabekeskusest.

Programm oli tihe ja hästi läbi mõeldud, pakkudes tõlkiijatele ülevaadet Eesti uuemast kirjanduest. Tõlkijatel oli võimalus ka vahetult kohtuda kirjanikega ja praktiseeride Maarjamaa kõnekeelt, kuna kogu üritus toimus eesti keeles. Päris tore oli vaadata, kuidas tuntud saksa tõlkija Cornelius Hasselblatt, läti tõlkija Maima Grinberga, ameeriklane Adam Cullen, Birgitte Bonde-Hansen Taanist või Sanna Immanen Soomest suhtlesid kõik omavahel ladusas eesti keeles, lisades meie keelde oma erinevate aktsentide muusikalisi tonaalsusi.

Kirjanikest olid kutsustud veel Mihkel Mutt, Andrus Kivirähk, Maarja Kangro, Paavo Matsin, Rein Raud, Kai Aareleid, Andrei Hvostov ja paljud teised. Üheks ürituse eesmärgiks oli tutvustada ka uusi autoreid, et välismaalt tulnud tõlkijad leiaksid vahetu kontakti abil ka uusi raamatuid, mida oma keeles helisema panna.

Probleemid eesti kirjanduse tõlkimisel võivad tekkida sellest, et kõik, mis on arusaadav meile, ei ole alati mõistetav välismaal. Tähtis on, et raamatutes oleks ka midagi üldinimlikku, mis haakuks teiste maade lugejatega, et nad saaksid ennast mingi tegelaskujuga samastada. Võõrasse keede tõlkimine ei ole kerge. Tuleb leida sarnaseid kujundeid, sobivaid väljendeid, tekitada uut rütmi. Mõnes mõttes on tõlkijad ka meie kaasautorid.

Ka minul oli huvitav kuulata Peeter Helme ülevaadet Eesti uuemast proosast ja Heidi Aadma loengut eesti näitekirjandusest. Mul oli põnev arutada ka oma romaani "Pobeda 1946" temaatikat tõlkijatega teistest maadest, nagu Joukko Vanhaneniga Soomest, Heidi Granqvistiga Rootsist ja Christopher Moseleyga Inglismaalt, sest raudne eesriie puudutas omal ajal kõiki maid ja me rääkisime ka kõikidest uutest eesriietest, mis võivad tekkida seoses võimaliku Brexitiga või ühiskondlike muutustega, mis on jälle aktuaalsed.

"Pobeda 1946" tähtsust selgitas ka Taani tõlkija Peter Kyhn, kes mainis, et Eestis ei ole küllalt ilukirjandust sellest sõjajärgsest ajast. Sel ajal kirjutati tendentslikke sotsrealistlikke teoseid ja see ajastu on lõpuni lahti mõtestamata.

Need on huvitavad vaatenurgad väljaspoolt vaadates. Eriti nüüd, kui läheneb Eesti 100, peame teadvustama ja tutvustama oma ajalugu ning kultuuri.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: