Valli Lember Bogatkina oli üks neist imetlusväärsetest inimestest,kunstnikest, kes jäi, vaatamata kõrgele eale, elu lõpuni äärmiselt elurõõmsaks ja loomisvõimeliseks. Vabaduse galerii väljapanek on valik äsja lahkunud kunstniku maalidest, kuid see ei ole tagasivaade selle näitusežanri tavalises mõttes. Kaks eksponeeritavatest maalidest valmisid ainult paar kuud enne raske haiguse ilmnemist tänavu märtsis, ülejäänud on 2010. ja 2011. aastast.

Vabaduse galerii väljapanek on just selline, nagu oleks kunstnik ise teinud ja juurde öelnud: “Mõtle, kui vahva!”. Ükskõik kelle teise suust oleks see fraas võinud kõlada kas teeseldult või irooniliselt, Valli Lember-Bogatkina puhul oli see aga täis siirast entusiasmi ja olemisrõõmu. Selles oli isegi mingit kummalist iseenesest mõistetavust. Nagu omamoodi iseenesest mõistetav oli seegi seik, et 90. eluaasta hakul, 2010. aastal pöördus tunnustatud akvarellist, meie akvarellimaali grand old lady akrüülmaali juurde. Ta ei vahetanud mitte ainult tehnikat, endale omaseks saanud, nii-öelda käe sisse kulunud kodustatud väljendusvahendit, vaid ka tööde suurust. Plakatimõõtu akvarellimaali kõrvale, sest ega ka akvarell või joonistus ei kadunud elu lõpuni kunstniku arsenalist, ilmusid ka praeguse maali mõttes täiesti arvestatava suurusega, 120 x 150 cm maalid.

Valli Lember-Bogatkina maalides korduvad tema varasemast akvarelliloomingust, iseäranis muusikateemalistest kompositsioonidest tuttavad motiivid. Teda huvitas meediumi mõju pildiatmosfääri
kujundamisel ehk mis juhtub sama motiiviga akvarelli transparentsete kujundite asendamisel akrüüli kirkas koloriidis läbipaistmatute jõuliste kujunditega. Teda näisid järjest enam puudutavat need
küsimused, mis paelusid sadakond aastat tagasi esimesi abstraktsioniste ning mis praegusel interdistsiplinaarsel ajal on taas väga aktuaalsed. Valli Lember-Bogatkinas lõi ilmselt välja ka monumentalist, lihtsate suurte kujunditega suure pinna organiseerija, nagu teda tunneb meie 1960. aastate kunstiajalugu.

Oktoobri lõpul avatakse rahvusraamatukogus Valli Lember-Bogatkina retrospektiiv, kus saab näha kunstniku mõtte arengut 1930. aastate lõpust 2016. aastani, aga ka ekskursse joonistustesse, illustratsioonidesse, motiivi arenguloogikat.