Aastatel 1918–1944 tegutses Eestis üle 400 kullassepa, nende seas oli nii oma äri ja töökojaga meistreid kui ka suuremate ettevõtete tellimusi täitnud käsitöölisi. ERM-i uus näitus "Eestiaegne hõbe" näitab, kui palju meisterlikkust, ilumeelt ja loomingulist rikkust peitus toonaste kullasseppade töödes.

Näitusele eelnes mitmeaastane uurimistöö, mille jooksul töötati läbi tuhandeid arhiivisäilikuid ja uuriti eri kogudes leiduvaid esemeid. Lähtepunktiks oli mõne aasta eest Eesti Ajaloomuuseumisse jõudnud ajalooline meistrimärkide näidiskogu. Uurimistöö tulemusena seostati üle 200 meistrimärgi neid kasutanud kullasseppadega. Need seosed aitavad kindlaks teha ka seni tundmatuks jäänud meistrid.

"Näitus avab Eesti kullassepatöö rikkaliku maailma – igapäevastest tarbeesemetest pidulike kingituste ja auhindadeni. Esemed kõnelevad nii meistrite oskustest kui ka inimestest, kes nende töid kasutasid ja väärtustasid. Sellest ajast on säilinud mitmekesine kullassepapärand, millest on seni vähe käsitlusi," avas ERM-i peavarahoidja ja näituse kuraator Riina Reinvelt.

ERM-i direktori Laura Kipperi sõnul ootab külastajaid saalis särav vaatepilt, kuid veelgi olulisemad on sära tagant nähtavale toodud inimesed ja lood.

"Esemetele graveeritud pühendused, monogrammid, daatumid ja Eesti linnavaated annavad aimu omaaegsetest väärtushinnangutest, saavutustest ja inimestest. Saame siit ainulaadse sissevaate toonasesse ühiskonnaellu," märkis Kipper.

Kui tänapäeval seostuvad väärismetallidega peamiselt ehted, siis ERM-i näituse tuumaks on pigem tarbeesemed. Hõbedast valmistati näiteks söögiriistu ja kohviserviise, portsigare ja välgumihkleid, ehteid ning kirjutustarbeid. Erilise osa moodustavad ka auhinnad, juubelikingid ja teenetemärgid.

Uurimistöö tulemused on koondatud ka näitusega kaasnevasse samanimelisse raamatusse, mille koostas Riina Reinvelt.

Näitus "Eestiaegne hõbe. Tuntud ja tundmatud kullassepad 1918–1944" on Eesti Rahva Muuseumi galeriis avatud 6. novembrist kuni 29. augustini 2027.