Raul Ojamaa ja Duo Ruut – "Ascent"

Raul Ojamaa avaldas singli "Ascent" enda 20. novembril Berliini plaadifirma Juna Poly alt ilmuvalt debüütalbumilt "Again And Again And Again". "See on kõige techno'm lugu plaadil, mis on inspireeritud sellisest muusikalisest illusioonist nagu "Shephard's Tone". Toon, mis justkui tõuseb lõputult kõrgusesse, millel pole otsa ega lõppu. Sarnast ideed olen praktiseerinud ka tai chi'd harjutades, kus siis kujutad ette enda jalgadest, läbi selgroo ja kaela ning peast väljuvat vektorit, mis samuti võib minna lõpmatusse. Edasiviiv jõud," rääkis Ojamaa.

Zebra Island – "Always Now or Never"

Plaadifirma Seksound alt ilmus Zebra Islandi teine album "Club Ghost". Dream pop bändi debüütalbum "Saturnine" ilmus 2013. aastal, värske kauamängiv on töös olnud ligi kümme aastat. Uuel materjalil segab ansambel unenäolist poppi ja tantsulisemaid rütme melanhooliaga. Koosseisu kuuluvad Helina Risti, Rasmus Lill ja Ivar Mägi.  "Oleme pannud oma kummitused nendesse lugudesse ning ajanud nad kokku ühte diskoteeki, et seal koos tantsides neile hüvasti öelda," selgitas ansambli juht ja produtsent Rasmus Lill.

Pettunud Kodanik – "Kaamera"

2019. aastal Tartus loodud post-punk ansambel Pettunud Kodanik avaldas uue singlil, millele valmis ka Jakko Raiki lavastatud muusikavideo. ""Kaamera" sõnad sündisid varahommikuses uimas Anne Sauna ees jalga puhates. Tänapäeval ei saa inimene isegi südamerahus selga küürimas käia, ilma et sellest märk maha jääks, samas on see nii normaliseeritud, et enamik laseb kaamerasilmal end lausa entusiasmiga pimestada," rääkis bändi solist Franz Antson, kelle kõrval teevad Pettunud Kodanikus kaasa veel Kapa (kitarr), Reio Jõelo (basskitarr), Kaidar Kalme (trummid).

Triinu Upkin – "(P)Aine"

Baleriin Triinu Upkin annab endiselt ka muusikat välja. Sellist salongilikku, endale sobilikult teatraalselt ja, miks mitte, prantslaslikku jazz-poppi. Värske lugu jõuab koos kolme varasema looga (Upkin ise nimetab neid "poosideks") Upkini albumile "Trinuversum. Poosid". Artist ise kirjeldab seda kui audiovisuaalset kontseptsioonialbumit, kus iga muusikapala vahel on ka video "Trinuversumis" toimuvast.

Robin Mäetalu – "Bounce back"

Kitarrist ja helilooja Robin Mäetalu avaldas debüütalbumi "Round One", mis põimib kokku hiphopi, RnB, jazz'i, funk'i ja neo-soul'i mõjutused. "Olen aastaid teiste artistidega lavalaudu jaganud, aga tundsin üha rohkem, et tahan luua midagi, mis oleks päriselt minu oma ja jääks minuga kogu eluks. Nii hakkasidki tasapisi kogunenud ideed üheks tervikuks kujunema," rääkis Mäetalu.

Maakuu, Nearn0where ja Atron! – "Ainult pool"

Esimesel singlil Maakuu miksteibilt "Kummuli" lükatakse Drake'i-heeblid põhja ja tehakse eestikeelset sumedat ning digtaalselt RnB'd.

Surgent – "Enorcist"

Eesti progressiivse death metal'i bänd Surgent avaldas neljapäeval oma teise täispika albumi "Sin Eater". See on bändi esimene album laulja Mathias-Erik Tempeli ja trummar Simo Atsoga. Surgent ise julgeb uut albumit nimetada eelkäijast, aasta metal-albumist "Surgentist" sihikindlamaks ja terviklikumaks. Kaege üle, kas vastab tõele.

Säm ja Karl Killing – "Pilvepiir"

Reedel ilmus räppari ja laulja Sämi kolmas täispikk album nimega "Paar pilve taevas".
Uuelt albumilt leiab 15 lugu, mis vältavad kokku 46 minutit. Albumil teevad kaasa Alika, Karl Killing, Emily J, Liisi Koikson ning Ramon.

Gaika – "Queen of Swords"

Ühendkuningriigist päris Gaika uus album "Tyrian" on nagu tuba, mis on täpselt mõnusalt koduselt sassis. Iga lugu on mõni suvaline, sellest samast toast leitud ese, millel pole eelmisega justkui midagi pistmist, aga tubase eklektika loomisesse panustavad nad kõike

Olivia Rodrigo – "Take me home (4 christmas)"

Jaa, eile märkasin, et "Last Christmas" on juba Eesti Spotify edetabelisse jõudnud ja esimesed jõululaulud on hakanud ilmuma. Esimene suurem neist on hetkel oma karjääri tipus istuva Olivia Rodrigo värske lugu. See on küll hoogsam ja rõõmsam kui nii peaaegu kõik lood tema viimaselt paljukiidetud ja -kuulatud albumilt, aga jõululugu on see vist küll pigem tinglikult. Pigem jääb mulje, et enne oli see lihtsalt Rodrigo jangle'i lugu, mis plaadile ei sobinud ja millele tagantjärgi aisakellad juurde lisati. Pimedas ja -20 kraadiga ei ole ma kindel, et see jõululoona töötab, aga eks saame peagi katsetada.

Aga initsiatiivile kirjutan igatahes alla: rohkem originaalset jõulumuusikat ja vähem nende ühtede ja samade lugude piinamist erinevate lauljate poolt!

Nomi. – "Back seat"

RnB tähendab tänaseks väga palju erinevaid asju. Nii palju, et ehk tasuks sarnaselt räpiga ka RnB erinevate harude ja tüüpide tähistamiseks hakata uusi sõnu välja mõtlema. Aga USA lauljatar Nomi. (nime lõpus on punkt) täidab oma debüütalbumil ära seda vahemikku mineviku ja tuleviku vahel, olles korraga mõlemas. Hoiatuseks ütlen, et ühte laulu albumilt siia rubriiki valida oli päris raske.

Shygirl – "Eternal"

Briti produtsent ja laulja Shygirl teeb oma teisel täispikal albumil "Swallow!" päris üllatava suunamuutuse. Tema mänglevast bassi-popist on saanud lihtsalt vundament või aluskiht paljudele teistele, reeglina orgaanilisematele ja ängistematele viidetele-vihjetele.

Blu DeTiger – "N.Y. Baby"

USA, täpsemalt New Yorgi laulja ja basskitarrist Blu DeTiger avaldas oma teise albumi, mis kannab nime selle teksti kohal ja all väljatoodud looga. Diskomuusika aastast 2026, aga selline, kus on sees mingi kerge oht, adrenaliiniraasuke.

Fine – "If you wanna come down"

Nomi. loo juurest jätkates võiks ju näites Taani laulja-laulukirjutaja Fine'i uuelt albumilt lugu "If you wanna come down" pidada mingite kaasaegsete parameetrite järgi moodsaks RnB'ks. See oleks muidugi lihtsustus ja juba mõnda aega kestnuna hakkab ka laul ise sellele agressiivselt vastu vaidlema. Fine'i album "Jazz dreams" arendab huvitavalt edasi Skandinaavia DIY-pretensioone, mis viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu on saanud.

Ledbyher ja Sinn6r – "Absurd"

Saksamaal sündinud ja Inglismaal tegutseva Ledbyheri kunagi ammu-ammu, selle aasta alguses ilmunud album "The Elephant" on olnud üks selle aasta suurimaid grow'ereid. Üllatavalt hästi saab Ledbyher oma äraolemisele vaatamata pihta mini-meloodiatele ja mini-hook'idele, mis ta muidu justkui kõhedatesse lugudesse korralikult gruuvi toovad. Värskel singlil koos Sinn6riga on aga kõhedus esiplaanil.

Atlas Sound – "Octoberland"

Deerhunteri ninamees Bradford Cox naaseb oma sooloprojekti Atlas Sound juurde. Esimene singel, mis uut peatükki tutvustab, on kõhe, õudusfilmilikke klaveritega, aga ka kahinate ja krabinatega, ning Coxi kergelt moosekantlike vokaalidega "Octoberland". Atlas Soundi viimane album ilmus 2011. aastal.

Glorilla ja Sexyy Red – "Jiggly Bow Bow"

See duo on seni olnud lugude vallas, mis keeravad ükskõik kui kange mossituse naeratuseks, päris kindla peale minek. Suuremas osas on ka seda värske singel, vähemalt salmi osa, kus nii Glorilla kui ka Sexyy Red oma kõrilõikajaliku gruuviga ridu üksteise otsa laovad. Kahjuks ainult refrään läheb natukene liiga lastelauluks ära. Muusikavideo on see-eest lõbus.

Andy Stott ja Alison Skidmore – "Sunday fast"

Manchesteri techno-eksperimenteerija Andy Stott teeb oma uuel albumil "Late Loop" seda, mida üks Manchesteri techno-eksperimenteerija tegema peab: eksperimenteerib techno'ga. See võib võtta sellise peaaegu-peaaegu tantsulise kuju, nagu on allpool "Sunday fast", mille tantsulisus on nimele sobivalt pühapäevase tempoga, või siis minna hoopis veel minimaalsemasse dubstep'i või lahtuda hoopis ambient'iks.

Future, Loe Shimmy, Drake, Travis Scott – "Ya Hit"

Future viskas välja loo, kus peal veel kaks titaani ja viimase paari aasta üks järjepidevamaid featuring-artiste. Väga veider lugu, veidralt välja antud ja kõige veidram kogu asja juures on singlikaaneks saanud joonistus. Jäin seda täitsa mitmeks minutiks juurdlema ja küsimusi tekkis palju. Igatahes rohkem kui vastuseid. Drake'i salmi ajal teeb häält ka Sexyy Red. Future ise teeb täna häält veel ka Lil Baby uue albumil, mis on täpselt sama mittemidagiütlev nagu juba päris mitu viimast Lil Baby albumit.

Untitled (halo) – "Industry talk"

Suve lõpus oma ideederohkete singlite tähelepanu püüdnud Los Angelese tujukas altroki bänd on jõudnud endanimelise debüütalbumini. Mingis mõttes on materjal, mida töödeldakse ja millega mängitakse sama, mida kasutab ka veidi ülevalpool mainitud Shygirl, aga eesmärk ja seega ka tulemus on teistsugune. Siin on korralikult shoegaze'i, trip-hop'i ja muudki 90-ndatest.

Kuula kõiki lugusid siit:

"Uue muusika reede" on kultuuriportaali iganädalane rubriik, mis pakub kompaktse valiku möödunud nädalal ilmunud kodu- ja välismaistest muusikauudistest ning aitab orienteeruda muusika ülekülluses.