Kuku klubi saab uue ilme vabatahtlike remontijate abil ({{commentsTotal}})

Tallinna kunstihoone keldris asuv legendaarne Kuku klubi avab pikaajalise rentniku Virve Sirgi eestvedamisel sügisel taas uksed, täna kogunes Kukusse väike hulk vabatahtlikke, et aidata vanu ruume veidi värskendada.

Aasta alguses otsis kunstnike liit konkursiga klubi ruumidele rentnikku, sest teatrimehe ja ettevõtja Marek Demjanovi firmaga ei jõutud ruumide halva olukorra tõttu kokkuleppele. Klubile ei leitud operaatorit aga ka konkursiga. Lõpuks tegi kunstnike liit kokkuleppe ruumide endise perenaise Virve Sirgiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi praegu on klubi olukord üsna kehv, siis septembriks peaks kõik olema nii korras, et uuesti tegevust alustada. Täna kogunes Kukusse hulk abilisi, kes üritasid üheskoos vanu ruume värskendada. Seinale pandi küll uus värv, kuid kõigest vanast ei loobutud.

"Vana mööbel, seda ei saa ju ümber kujundadada, see kõik on alles," rääkis Kuku klubi entusiast Juku-Kalle Raid. "Puusepp nägi kurja vaeva, sest see oli kõik välja lõhutud. See on kõik ilusti-kenasti kokku pandud, nii et siin on veel jõhkramat tegemist võib-olla elektriga, kanalisatsiooniga".

Raidi sõnul sai Sirk kunstnike liidult ruumid rendile samadel tingimustel nagu enne, kuid eeldusel, et ta teeb klubi oma vahenditega korda.

"Raha tuleb muidugi alla panna, aga ma arvan, et see on santehnika ja elekter - mingid selliseid asjad," märkis Raid.

Ta lisas, et kui kõik remontijad saaksid päevapalka, läheks see väga kulukaks, seetõttu saab vabatahtlike jõul töö tehtud palju odavamalt.

Toimetaja: Karin Koppel



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: