"Aktuaalne kaamera" käis vaatamas, mis on muutunud aasta aega riigilt palka saanud kirjaniku Indrek Koffi elus. Aasta tagasi ütles ta, et kirjanikupalk annab vabaduse tegeleda nende ideedega, millega ta tahab.

"Ma olen saanud pühenduda puhtalt kirjandusele, ma olen saanud mõned teised tööd tegemata jätta tänu sellele. Ja kindel on ka see, et kui ma ei oleks saanud sada protsenti pühenduda nendele asjadele, mis ma tegin, oleks need lükkunud edasi ja mõnikord on kirjutamise puhul nii, et kui lükata liiga kaugele, siis kaob ära see säde. See asi, mis paneb alguses mõtte liikuma, mis annab tekstile selle esimese elupuhangu ja mõned asjad võivadki seetõttu jäädagi kirjutamata," selgitas Koff.

Ühe kirjanikupalga suurus on 2014. aasta Eesti keskmine brutokuupalk ehk tuhande euro ringis, kirjanikule tagatakse tervisekindlustus ning palka makstakse kolme aasta vältel.

Loorberitele Indrek Koff puhkama pole jäänud. Tema sulest on tulnud kaks lasteraamatut ja kaks raamatut täiskasvanud lugejatele. Ilmunud on tal veel neli tõlget ja viies on parasjagu käsil. Kirjanikupalga teekonna alguses tegi Koff endale selgeks, et ta ei lase kirjutamissurvel tekkida ja keskendub oma loomingule.

"Kui nüüd eeldada, et üks selle kirjanikupalga põhiideid on see, et inimene saaks pühenduda ja kirjutada midagi suuremat ja põhjapanevamat, siis ei saa nõuda, et, noh, võtame näiteks Mihkel Muti, kes kirjutab pikemaid asju, väga tõsiseid ja väga sügavaid, ja tema käest ma küll ei läheks nõudma, et kus sa oled nüüd selle esimese aastaga ja mitu raamatut sul on ilmunud. Ma tean, et ta kirjutab romaani ja tõenäoliselt see ilmub järgmisel aastal. Talle on see kirjanikupalk andnud vabad käed töötada sellise suure ja põhjaliku teosega," kinnitas Koff.

Sügava teksti lugejaks tuleb aga kasvada ning see algabki just lapsepõlvest. Oma lapsi pole Indrek Koff otseselt kirjanduseni suunanud, kuna leiab, et kui laps näeb, kuidas kodus on lugemine väärtus, siis hakkab see talle ise külge. Küll aga armastab ta lugeda unejutte - praegu hoiab tema peret põnevil röövitud Sammalhabe, sest käsil on "Jälle need Naksitrallid".

"Mul on väga suur unistus ja sellega on nii, et ma tean, et ma saaksin sellest kirjutada, aga ma ei tea, kas ma saaksin hakkama. Ma tahaksin kirjutada midagi, mis tõukuks minu vanaisast," tõstis Koff katet ühelt ideelt.