Loodusmuuseumis on näitus ürgmere elukatest
Eesti Loodusmuuseumis saab ajas rännata poole miljardi aasta taha ja näha, millised elukad siin kandis meres elasid. Näitusel "Müstiline ürgmeri" on mitmed muuseumikogudest pärit fossiilid ellu äratatud ja mõned täiselusuuruses maketina eksponeeritud.
Kuigi ürgmere näituse ülespanek neljapäeval alles käis, võis juba aimu saada, kuivõrd erinev oli tolleaegne merepõhi tänasest Läänemerest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Efektsed animatsioonid valmisid BOP Animationis ja need on püütud teha nii loomutruud kui võimalik. Nende tegelikku liikumist meres me ju ei tea, sest enamik neist liikidest on välja surnud ja jõudnud tänapäeva kivide sees.
"Näituse sisu on loonud teadlased, geoloogid aastate vältel ja see materjal, mille meie oleme pannud visuaalsesse keelde, põhineb fossiilsetel leidudel ehk kõigel sellel, mille me oleme kivimitest leidnud. Iseenesest neid loomi ju enam ei ole," selgitas näituse kuraator Kairi Põldsaar.
Näitusel saab ülevaate, kuidas troopiliselt Baltika ürgmerest kujunes Läämeri ja miks leiame Eestist pärit kivimitest koralle ja kiviliiliaid. Iseloomustamaks iidsete elukate suurust, on mõnest valmistatud mudelid.
Loogilise jätkuna ürgmerele on väljas ka Läänemere tänapäev - millega siinse mere kaldal tegeletakse ja millised loomad-linnud-pisielukad siin elavad ja mida inimene nende paremaks käekäiguks teha saab.
Eraldi rõhk on võõrliikidel, kelle siiajõudmine on viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud. Üks kõige põlisemaid Läänemere liike on aga viigerhüljes, kel soojade talvede tõttu hästi ei lähe.
"Ta tuli Läänemerre siis, kui see oli avatud Rootsi keskosa poolt, ta ei olnud veel Läänemerigi, ja nüüd peetakse meie meres elavat viigrit eraldi alamliigiks - ta ei olegi Põhjamere oma -, ta on siin nii kaua eksisteerinud, et ta on evolutsiooni käigus muutunud," selgitas näituse kuraator Lennart Lennuk.
Reedel avatava näituse ettevalmistamiseks on kulunud terve aasta.
Toimetaja: Merili Nael