Kultuurikommentaar: Trump ja Hollywood

USA-l on uus president ja ühendamise asemel on see Ühendriike seni pigem lõhestanud. Lõhe kandub ka läbi Hollywoodi, sest vaatamata sellele, et suur osa näitlejaid, muusikuid ja produtsente oleks meeleldi näinud sel kõrgel ametipostil demokraat Hilary Clintonit, mõtlevad paljud sellele, et kuidas uues olukorras, kui president ametivande andnud, ellu jääda ja oma asja edasi ajada.
Hollywoodil ongi valida konformismi ja kestva protesti vahel, millel kohanemisega võrreldavat edu pole, kuid mis tasub end ära pikemas perspektiivis, ehk siis, kui tuuled taas pöörduvad. Väidetavalt on mitmed demokraatide pooldajad Ühendriikides võtnud kasutusele taktika, et Trumpi eeloleva kahe aasta jooksul võimalikult kurnata, et nõrgestada seeläbi vabariiklaste positsioone nelja aasta pärast toimuvatel valimistel. Trumpi senised reaktsioonid tema kriitikale lubavad vaid vastasseisu süvenemist. See tähendab ka seda, et Trumpi vastased kipuvad vaenama neid, kes ettearvamatu ärimehe ootamatusse karjääri neutraalsemalt või isegi pooldavalt suhtuvad, nii näiteks võis Trumpi valimisse pragmaatiliselt suhtunud Nicole Kidman just seetõttu jääda ilma tänavusest Oscari nominatsioonist, kirjutab Kyle Smith New York Postis, tuues veel teisigi samasuguseid näiteid.
Hollywoodi meelelahutustööstusele on Trumpi saamine presidendiks olnud vapustus, sest demokraatide aastatepikkune võim on taganud neile kindla koha süsteemis ja teisalt tugevdanud mulli, kus järjekordse romantilise kangelasfilmi kassaedu tunnustatakse õlalepatsutuste ja kuldmehikestega. Trumpi võit valimistel tekitas priske küsimärgi - kas me oleme midagi valesti teinud? Kas me polegi tegelikult mõistnud oma vaatajat, seda "päris Ameerikat", nagu kirjutab Todd S. Purdum Politicos. Hollywoodi hirmud puudutavadki mitte niivõrd poliitilist positsiooni, kui vaatajate kaotamise hirmu, sest Hollywood on siiski eeldanud, et tunneb vaatajat. Meelelahutustööstus on alati imestunud, kui menukaks osutuvad konservatiivsetel väärtustel põhinevad patriootilised või kristliku temaatikaga filmid. Reality-show'dele on vaadatud pigem ülalt alla, kuid see on pinnas, millelt Trump on võrsunud ja kultuur, mida ta kultiveerib.
Peavoolumeediale sõja kuulutanud Trump võib ka murda presidentide senist poliitikat ja hakata avalikult soosima talle lojaalseid ajakirjandusväljaandeid või telekanaleid. Trumpi meeskond on viidanud ka võimalusele, et uus president erastab avalik-õigusliku ringhäälingu korporatsiooni ja sulgeb Ühendriikide Kultuurkapitali vasted, mis tegutsevad riigieelarvest ja mille ülalpidamist peab Trumpi lihtsalt liigseks. Trump soovib kunste ja humanitaarteaduseid toetavate sihtasutuste töö korraldada ümber nii, et nende rahastamine oleks annetustepõhine, mis tähendab nende institutsioonide sõltuvusse seadmist Trumpi sõpruskonda kuuluvatest superrikastest. Ühendriikide kirjanikke ühendav PEN klubi, mille etteotsa on astumas Paul Auster, on nimetanud seda juba uue Pimeda Ajastu alguseks.
Seega võibolla kujuneb Trumpi ametiaeg tõesti hoopis ühiskonda ühendavaks perioodiks, kuna kõigil, kes peavad oluliseks humanistlikke väärtusi, tuleb oma hääle kuuldavale toomiseks jõud ühendada.
Kommentaar oli eetris 23.01 ERR-i raadio kultuuriuudistes.
Toimetaja: Valner Valme