Kaur Garšnek. Muusikatööstuse hetkeseisust ({{commentsTotal}})

Spotify
Spotify Autor/allikas: Reuters/ Scanpix

Rahvusvaheline fonogrammitootjate föderatsioon avaldas käesoleval kuul uue tarbijauuringu, millest võib teha mõned järeldused muusikatööstuse hetkeseisu kohta.

Uuringust tuleb näiteks välja, et raadio pole kaugeltki mitte surnud, vaid püsib endiselt vägagi elujõulise meediumina, ja et litsentsitud muusikaga (ühel või teisel kujul) puutuvad tänapäeval kokku pea kõik muusikatarbijad – olgugi et umbes poolte jaoks tähendab see reklaamimüügil põhinevate tasuta teenuste kasutamist, mistõttu vaid 50 protsenti on valmis oma isiklikku raha üldse muusika alla panema.

Uuringust tuleb ka välja, et hoolimata vinüülivaimustusest on CD-plaat siiski veel mõnevõrra populaarsem helikandja, kuid kõige suuremat menu naudivad mõistagi kõikvõimalikud voogedastusteenused, millest saadav müügitulu on paraku loojate jaoks tihtilugu marginaalne.

Kusjuures kõige kasutatavam muusikavoogude teenus on ikkagi vana hea Youtube, kes aga maksab esitajatele ja autoritele märkimisväärselt kehvemini kui peamine platvorm Spotify, kellel on ju omakorda palju jamasid kaelas, ning seda sõltumata asjaolust, et tasulise lepinguga kasutajate hulk üha suureneb. Näiteks käesoleval kuul kaevati jälle üles muusikaloojate ja Spotify kohtuvaidlus, mille sisuks on kujunemas põhimõtteline küsimus, kas tellimuse peale voogedastuse puhul peaks teenusepakkuja autoritele maksma vaid muusika esitamise eest – umbes nagu traditsioonilise raadio puhul – või tuleb siin välja käia ka reprodutseerimisega seotud tasusid. Pole vast vaja selgitada, millist seisukohta üks või teine pool toetab, nagu ka seda, et Spotify puhul pole siiski tegu päris tavalise raadioga.

Momendil on Spotify mudel ometi vähemalt kasutajate jaoks vägagi toimiv ja hakkab vaikselt mõjutama ka n-ö sisutootmist ehk muusikalist loomingut. Eelmisel nädalal kirjutas The Guardian näiteks sellest, kuidas Spotify koostatud ülipopulaarsed pleilistid on ühest küljest lükanud käima nii mitmegi hea, kuid varem vähetuntud muusiku karjääri. Teisest küljest aga kipuvad need listid järjest enam asendama tervikalbumi formaati ning üha enam antakse selles keskkonnas välja vaid singleid ühes töötlustega kõikvõimalike listide jaoks, nii et tervikalbumi asemel saame ühest ja samast loost seitse erinevat versiooni. Näiteks akustilise versiooni uinumiseks, EDM-versiooni hommikvõimlemise taustaks ja (ütleme) reedeõhtuse gängstaräpp- või trapstep-versiooni. Eks see ole muidugi tõsi, et keskmisse tähelepanuühikusse sobib singel tänapäeval paremini kui album. Kuid on see siis tõesti hullem kui näiteks varasem plaadifirmade mudel müüa albumi pähe hittlugudega pikitud täitematerjali? Tahaks siiski loota, et kellel muusikat on tõesti vaja, leiab selle mis tahes kujul ka üles.

Ja et veelgi positiivsemal toonil lõpetada, siis samuti septembrikuust pärineb üks uuring, mille järgi rõõmsa muusika kuulamine stimuleerib loovat mõtlemist ja suurendab erinevate päheturgatavate probleemilahenduste koguhulka. Nii et loovat mõtlemist alanud nädalaks ja leidke oma muusika üles!

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: