Kirjanduskommentaar. Kuidas viia kodumaist kirjandust rahvani?
Nii küsis Jan Kaus, kui asus enam kui kümmekond aastat tagasi juhtima Eesti Kirjanike Liitu. Värskes intervjuus kultuuriportaalile tunnistas Kaus, et seadis eesmärgiks kodumaise kirjanduse positsooni parandamise ja eesti kirjanduse inimestele lähemale toomise.
Sellest ideest sai näiteks alguse ka praeguseni toimiv sari "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes", milles kirjanikud hakkasid teatud regulaarsusega käima väljaspool suuri keskusi raamatukogudes lugejatega kohtumas. "Võiks olla rohkem selliseid vorme või praktikaid, mis aitaksid eesti kirjandust pidevalt foonil hoida," mainis Kaus septembri alguses avaldatud intervjuus.
Mitte rohkem kui nädal hiljem näitas head eeskuju hiljuti Vilde ja Tammsaare muuseumide ühendamisel loodud Tallinna Kirjanduskeskus, kes korraldas Tallinnas Kadriorus kirjandustänava festivali. Läbi ühe hilissuvise päeva kulgeva festivali kava oli hästi koostatud, pakkudes midagi nii akadeemilisemale kui ka boheemlaslikumale kirjandushuvilisele.
Hästi, ütleb nüüd nii progressiivsem kui ka mässumeelsem seltskond, festival, raamatud pabertrükis, loengud – seda on vähe ja see kõik on liiga eilne päev.
Seda märkisid näiteks Siim Sinimäe ja Kaur Kender eelmise nädala kolmapäeval Raadio 2 saates "Agenda", näidates, et kirjandust saab 21. sajandisse tuua hoopis läbi arvutimängude. Nimelt on Robert Kurvitza romaani "Püha ja õudne lõhn" põhjal valmimas arvutimäng, mis Kenderi sõnul on mõneti nagu jätk romaanile ning mis päästab korraga arvutimängud, mis olevat viimasel ajal viletsaks läinud, ning ka kirjanduse, tuues selle 21. sajandisse.
Aga miks ei võikski paljude jaoks olla arvutimäng just see, mis juhatab hiljem ka raamatute lugemiseni. Miks mitte – arvutimängud on ju tänaseks tunnistatud kultuuri osaks ning need moodustavad koos filmikunsti, kirjanduse, kujutava kunsti ning veel mitmete vabade kunstidega kokku omavahel üksteisele viitavate seoste võrgustiku.
Võiks ju olla nii, et pakutakse kirjanduse populariseerimist ja selle vahendamist inimestele igal võimalikult moel. Pole vaja palju kahelda ega omavahel hõõruda, vaid tegutseda.
Seetõttu kiidame võrdsel moel nii Jan Kausi raamatukogudes esinemise sarja eest, Maarja Vainot ja Kairi Tilgat kirjandustänava festivali ning Kaur Kenderit ja Robert Kurvitzat raamatul põhineva arvutimängu loomise eest – seda kõike on eesti kultuuri rikkuseks ja eluspüsimiseks kahtlemata vaja.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikeraadio kultuurikommentaar