Eesti Kirjanike Liit tähistab juubelisünnipäeva ({{commentsTotal}})

{{1506937980000 | amCalendar}}
EKLi romaanivõistlus
EKLi romaanivõistlus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti Kirjanike Liit tähistab algaval nädalal 95. sünnipäeva. Selle puhul on välja antud luulekogu, valminud intervjuusari ning jagatakse lugemissoovitusi. Juubelipidu toimub laupäeval, 7. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

„Kirjanike liit on püsinud kindlana alates 8. oktoobrist 1922, mil liidule Tallinna raekojas alus pandi,” ütles Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev. „Liit on pidevalt kasvanud ning nii, nagu üha suureneb meie liikmeskond, kasvab ka liidu tugevus. Kuigi alati võiks kirjandusel olla ühiskonnas enam kõlapinda, ei ole meil täna vaja kodumaise kirjanduse hääbumise pärast karta.“

Kui 1922. aastal oli Eesti Kirjanikkude Liidul 33 liiget, siis 2017. aasta oktoobris on Eesti Kirjanike Liidul 315 liiget kodu- ja välismaal. Nende seas on nii kirjanikke, tõlkijaid, kirjandusteadlasi kui -kriitikuid.

Kirjanike liitu on juhtinud Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast (Rumor), Henrik Visnapuu, August Jakobson, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Vladimir Beekman, Albert Kivikas, Gustav Suits, August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu, Mati Sirkel, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Alates 2016. aasta kevadest on Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees Tiit Aleksejev.

Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul on tänavu septembris koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga valminud viimase paarikümne aasta jooksul kirjanike liidu esimehe ametit pidanutega intervjuusari, mida saab näha portaalis kultuur.err.ee ja mis sünnipäevakuu jooksul veel täieneb.

Juubelinädala jooksul saab kirjanike liidu liikmete raamatusoovitusi lugeda nii Rahva Raamatu kodulehelt kui leida ka Rahva Raamatu Viru ja Tasku kauplusest.

Kirjastus Varrak on Eesti Kirjanike Liidu 95. sünnipäeva puhul andnud välja kommenteeritud luulekogu „Kas siis selle maa keel…“, mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Kogus on sada luuletust 67 autorilt, jaotatuna 12 kronoloogilis-temaatilisse peatükki. Tegu on läbilõikega isamaalise luule ligi 200 aasta pikkusest ajaloost.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: