Eesti Kirjanike Liit tähistab Tartus 95. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev
EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

7. oktoobril kell 15 algab Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis Eesti Kirjanike Liidu (EKL) 95. sünnipäeva tähistamine. Juubeli puhul on välja antud luulekogu, valminud intervjuusari ning raamatupoodides jagatakse lugemissoovitusi.

"Tartus peame laupäeval pidu koos liidu liikmete ja sõpradega, aga laiemalt saavad kirjanike juubeliaastast osa kõik lugejad. Olgu kirjanike soovituste kaudu, videointervjuude vahendusel või juubeli puhul välja tulnud luuleantoloogia abil. Rääkimata liidu liikmete ehk eesti autorite värskest loomingust, mille toetamine on kogu kirjanike liidu alus ja mõte," ütles EKLi esimees Tiit Aleksejev.

Alates eilsest on Rahva Raamatu esinduspoes Viru keskuses kuni kuuks ajaks avatud soovituste sein, millel kümmekond kirjanike liidu liiget jagavad oma lugemissoovitusi. Rahva Raamatu Tartu kauplusest leiab lähinädalal soovitusi paarilt Tartus resideerivalt kirjanikult.

Koostöös kirjastusega Varrak on EKLi 95. sünnipäeva puhul ilmunud kommenteeritud luuleantoloogia "Kas siis selle maa keel…", mille on koostanud kirjandusteadlane Endel Priidel. Kogu 12 peatükis on 200 aasta jooksul ilmunud 100 luuletust 67 autorilt.

Tänavu septembris valmis EKLi ja ERRi koostöö intervjuusari, kus sõna saavad kirjanike liidu esimehed alates Enn Nõust kuni Tiit Aleksejevini. Seda saab näha rahvusringhäälingu kultuuriportaalis.

EKL loodi 8. oktoobril 1922. aastal Tallinna raekojas. Kui tollal oli liidul 33 liiget, siis 2017. aasta oktoobris on EKLil 315 liiget. Nende seas on kirjanikke, tõlkijaid, kirjandusteadlasi ja -kriitikuid nii kodu- kui ka välismaal.

"Nii, nagu üha suureneb meie liikmeskond, kasvab ka liidu tugevus. Kuigi alati võiks kirjandusel olla ühiskonnas enam kõlapinda, ei ole meil täna vaja kodumaise kirjanduse hääbumise pärast karta," on öelnud liidu praegune juht Tiit Aleksejev.

Kirjanike liitu on juhtinud Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast (Rumor), Henrik Visnapuu, August Jakobson, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Semper, Juhan Smuul, Paul Kuusberg, Vladimir Beekman, Albert Kivikas, Gustav Suits, August Mälk, Kalju Lepik, Enn Nõu, Mati Sirkel, Jan Kaus ja Karl-Martin Sinijärv. Alates 2016. aasta kevadest on EKLi juhatuse esimees Tiit Aleksejev.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: