Tiit Aleksejev: mulle pakub raamat eelkõige lugemisnaudingut ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

6. detsembril oli veebisaate "Otse uudistemajast" külaliseks Eesti Kirjanike Liidu juht Tiit Aleksejev, kellega tuli juttu raamatute rollist tänases Eestis.

Tiit Aleksejevi arvates määrab Eesti asend maailmakaardil ära selle, et me kuulume mitmesse suunda. "Soomlastega on meil keeleline ja kultuuriline lähedus väga suur, aga samas on meil naabrid ka lõunas, Läti ja Leedu, nendega seob meid ühine ajalugu, sisuline ühisosa on isegi suurem kui soomlastega."

"Mulle tundub, et Eesti lugejani jõuab soome kirjandus läbi tipptõlkijate, seda alustasid juba Friedebert Tuglas ja Debora Vaarandi," sõnas ta ja tõdes, et viimasel ajal on hakanud eesti keelde jõudma ka rohkem läti ja leedu kirjandust.

"Kirjanikupalga tähendus on tegelikult laime, see annab võimaluse luua professionaalne kirjanikkond, kelle põhitöö ongi kirjutamine," leidis Aleksejev ja lisas, et romaani on keeruline teise töö kõrvalt kirjutada. "Seda on tehtud ja tehakse kindlasti veel, aga tõenäoses, et midagi head tuleb kiiremini, on palgalise kirjaniku puhul suurem."

Aleksejev tõdes, et Prisma värske reklaamkampaania "Jälle raamat!" oli tööõnnetus, mida püütakse nüüd helgemaks rääkida. "Otsus sellist reklaamikampaaniat kasutada käis ilmselt läbi mitme inimese ja kellelgi ei tulnud mõttesse, et äkki on tegemist millegi kohutavaga, eriti arvestades, et lapsed loevad tänapäeval niigi vähem," kinnitas ta ja selgitas, et tegelikult on lugemine lihtsalt muutunud. "Eriti näen seda oma tütre pealt, kes lõpetas ülikooli, ta loeb internetist ja tal on teised eelistused, mulle isegi tundub, et ta kirjutab rohkem kui loeb."

"Lugemine ei ole nii dramaatiliselt langenud, ma arvan, et siin on tegu ka süvenemisraskuse ja ärevushäirega, et telefoni on kergem haarata," mainis Eesti Kirjanike Liidu esimees ja kinnitas, et hiljuti Pariisis käies jäi talle silma, et inimesed lugesid metroos, samuti on ta seda märganud Helsingis. "Ilmselt loetakse Tallinnas ka."

"Igal raamatul on oma lugeja, oluline on aga väärtkirjandust alles ja elus hoida," kinnitas ta ja sõnas, et lugejate maitsed on väga erinevad, näiteks mõne inimese jaoks on ulme rämpskirjandus, teisele on see omaette eksisteerimise vorm. "Rämpskirjandus kui nähtus on midagi sellist, mis on halvasti toimetatud, kirjutatud ja kujundatud, aga selliseid teoseid ilmu tänapäeval eriti palju."

Tiit Aleksejev leiab, et ridade vahele kirjutamine on kaduv kunst. "Võib-olla on isegi hea, et see on kadumas, sest ridade vahele kirjutatakse olukorras, kus pole võimalik otse öelda, ning tänapäeva Eestis seda ei ole, kui me vaatame kasvõi Kenderi kaasust ja õigeksmõistvat otsust, siis selgub, et kirjutada saab väga räigelt."

"Tänapäeval on raske kujutada ette kirjandusliku rühmituse tekkimist, ühiskond on lihtsalt erinev, aga ma usun, et kirjandus mõjutab tänast Eestist küllalt palju," kinnitas ta ja nentis, et kui kirjandus on jõuline ja tugev, siis see toetab see ka ühiskonda tervikuna.

"Minu enda jaoks pakub raamat eelkõige lugemisnaudingut, see muudab mu päeva helgemaks pärast kõiki koosolekuid või kohtumisi, ma võtan raamatu kätte ja see mõjub mulle hästi," ütles Tiit Aleksejev ja lisas, et tema arvates teeb lugemine inimese veidi paremaks. "On palju bibliofiile, kes ei ava kunagi raamatuid, see on justkui harakaefekt, kes viivad raamatud oma pessa ja imetlevad neid siis, samas on ka minul palju raamatuid, mida ma ei ole kunagi lugenud, need lihtsalt ootavad oma aega."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Otse uudistemajast"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: