Est Lit Locus: Eesti kirjanduse kümme sündmust 2016. aastal ({{commentsTotal}})

Kätlin Kaldmaa
Kätlin Kaldmaa Autor/allikas: Dmitri Kotjuh

Igor Kotjuhi kirjandusaasta kokkuvõte.

1. Kirjanike liitu juhib uus esimees. Eelmine esimees Karl Martin Sinijärv seisis kirjanike huvide eest kolm tärminit ehk kokku üheksa aastat. Selle ajaga suutis ta viia kirjandust meediasse, tegi koostööd teiste loomeliitudega, toetas kirjanduse sünteesi erinevate kunstiliikidega, rääkis raamatukujunduse olulisusest, tutvustas e-raamatu võimalusi. Ning muidugi ta on otseselt seotud sellega, mida ametlikult nimetatakse "kunstniku- ja kirjanikupalk loomingulises tippvormis kirjanikule ja kunstikule". KMS-i kirjanike liit oli sõbralik, avatud külalistele ja ideedele. Tiit Aleksejevi kirjanike liit on esimese kaheksa kuu jooksul olnud samuti külalislahke ning tegus, mis tagab tõrgeteta asjaajamise. Samas võib juba praegu EKL-i tegevuses eristada ühe n-ö aleksejevliku noodi, milleks on väärikus. Selle sõna erinevad vormid leiduvad Tiit Aleksejevi kõnedes-ettekannetes ning ka kirjanike liidu töötajad kasutavad seda sõna senisest sagedamini.

2. Naised otsustavad. 2016. aastal valiti Kätlin Kaldmaa maailma kõige suurema kirjanike organisatsiooni PEN International välissekretäriks ning sellega võimendus juba varem alguse saanud suundumus: erinevate kirjandusasutuste eesotsas (muuseumid-keskused-nõukojad-toimetused) on üha enam naised. Mida võib seletada sellega, et naised vaatlevad kultuurikorraldust endale sobiva alana, aga ka sellega, et kultuuriline üldsus on valmis hindama tegijaid tulemuste, mitte soo põhjal.

3. Lugusid lõunast. 2016. aastal tuli Lõuna-Eesti kirjandus võimsalt pildile. Mõni näide: Lauri Sommer "Lugusid lõunast", Mehis Heinsaar "Unistuste tappev kasvamine", Piret Bristol "Pöörikoht", Indrek Hirv "Tartust Pariisi ja tagasi" ja "Toomemägi on Emajõgi", Jüri Kolk "Igapidi üks õnn ja rõõm", Marko Kompus "Laboratoorium. 44 luuletust", Mika Keränen "Jõmmu".

4. Kirjanikupalk õigustab ennast. Esimene lend – Maarja Kangro, Indrek Koff, Mihkel Mutt, Jürgen Rooste ja Triin Soomets – oli väga produktiivne. Igalt autorilt ilmus üks või mitu teost, mis tegi kokku 13 teost: kaks romaani (Kangro, Mutt), neli luulekogu (x2 Koff, Rooste, Soomets), kolm tõlkeraamatut (Koff), kaks lasteteost (Koff), üks lavastus (Rooste), üks raamat võõrkeeles (Soomets, soome keeles). Uus konkurss näitas, et kirjanikupalga vastu on jätkuvalt suur huvi, selle aasta tulemus: neli saajat, 33 taotlust.

5. Palju head proosat. Sellel aastal ilmus eriti palju head eesti proosat: osa raamatutest arvustati ning veel üks osa leidis mainimist igasugustel kirjandusaasta ülevaadetel-küsitlustel. On üsna kerge loetleda näiteks 20 teost (10M+10N):

Meelis Friedenthal "Inglite keel"
Peeter Sauter "Sa pead kedagi teenima"
Ilmar Taska "Pobeda 1946"
Andrei Hvostov "Šokolaadist prints"
Nikolai Baturin "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse"
Lauri Sommer "Lugusid lõunast"
Mehis Heinsaar "Unistuste tappev kasvamine"
Mihkel Mutt "Eesti ümberlõikaja"
Mait Vaik "Meeleparanduseta"
Toomas Raudam "Vihm"
Maarja Kangro "Klaaslaps"
Kai Aareleid "Linnade põletamine"
Eeva Park "Lemmikloomade paradiis"
Maimu Berg "Hitler Mustjalas"
Katrin Pauts "Politseiniku tütar" ("Tulekandja")
Birk Rohelend "Sa pead suudlema Silvat"
Tiina Laanem "Pildilt kukkujad"
Piret Bristol "Pöörikoht"
Mudlum "Linnu silmad"
Elo Viiding "Lühikesed ja lihtsad lood"

6. Hübriidvormid. Veel üks viimaste aastate trend. Venemaa kõige suurem luuleauhind (23 000 eurot) Poeet oli 2015. aastal omistatud laulutekstide eest bardile Juli Kimile. Nobeli preemia dokumentaalproosa eest Aleksijevitšile (2015) ja laulutekstide eest Dylanile (2016). Sünteesžanrid muutuvad aina populaarsemaks ka Eestis. Proosaluule, kollaaž, autoriminaga mängimine, katsetused muusika ja teatriga. Meeldejäävad autorid-teosed selles valdkonnas 2016. aastal:

Raamatud – Indrek Koff "Poeem" ja "Saja rahva lood", Jan Kaus "Läheduste raamat", Heljo Mänd "Elukaarel", Tõnis Tootsen "Esimene päev", Steven Vihalem "6ism2e_dpi_error:_unsupported_personality", HAPKOMAH "Kuidas minust sai HAPKOMAH"

Performance – Jan Kaus "Stiiliharjutused" (eksp. luule) ning duo Asko Künnap (luule) ja Kivi Larmola (kitarr)

Muusika – Aapo Ilves, CD "Kirivane" (muusika, sõnad, laul + laulusõnad erinevatele esinejatele), Kristiina Ehin (laulusõnad erinevatele esinejatele)

Teater – Rooste-Sild-Riismaa ja nende lavastus "sugu: M"

7. Raamatuesitlus kui show. Sellel aastal oli võimalik näha mitut säravat raamatuesitlust, näiteks Paavo Matsin ja "Gogoli disko", Ilmar Taska ja "Pobeda 1946", Kaur Kender, Beebilõust ja "Kuidas minust sai HAPKOMAH".

8. Kõrvalseisja pilk. 2016. aastal oli eriti hästi tunda, et eesti kirjandust loovad ja arvustavad ka muu maailma taustaga autorid. Adam Cullen, Maima Grinberga, Cornelius Hasselblatt, Mika Keränen, Mush Nadii, Hannu Oittinen, Eva Toulouze, Jouko Vanhanen teevad seda kirjanike liidu liikmetena; samuti oleme harjunud näiteks Heidi Iivari ja Justin Petrone tekstidega, kui nimetada mõnda autorit. Sellel aastal esitleti Hollandis elava kirjandusteadlase Cornelius Hasselblatti kolme (!) saksa keelest tõlgitud teost: "Eesti kirjanduse ajalugu", "Ma armastasin eestlast", "Eemalt vaadates". Samuti tuleb mainida Briti Columbia Ülikoolis (Vancouver) töötava kirjandusteadlase Thomas Salumetsa inglise keelest tõlgitud uurimusi: artiklikogumik "Mõju mõnu" (2014) ja elulugu "Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit" (2016). Oluline on ka Šveitsis elava Mordva juurtega luuletaja ja kirjandusteadlase Sergei Zavjalovi vene keelest tõlgitud artiklikogumik "Ars Poetica", kus ta kirjutab uuest perspektiivist nõukogude luulest, aga ka soomeugri kultuuridest – näiteks etnofuturismist. Kõik see teeb eesti kirjandust mitmekesisemaks ja suuremaks.

9. Kirjandus sotsiaalmeedias. Sirp ja Vikerkaar tegid pidevalt FB-postitusi. Eesti Kirjanike Liit ja Looming rõõmustasid FB-konto avamisega.

10. Kojutulek. 9. juunil toimus Marie Underi ja Artur Adsoni ning Marie Underi noorema tütre Hedda Hackeri ja õe Berta Underi ümbermatmine. Suursugune ja emotsionaalne sündmus: lühikõnedega Jaani kirikus esinesid president ja kultuuriminister, ilus ja liigutav tseremoonia, vanemad prouad pühkisid pisaraid, kui kirstud säilmetega viidi kirikust välja Rahumäe kalmistule. Ent kauaoodatud sündmus leidis väga vähe kajastust meedias, mida panid tähele paljud eesti kirjanduse sõbrad Eestis ja välismaal.

 

Est Lit Locus

Toimetaja: Madis Järvekülg



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: