Arvustus. Iseduse geen luules ({{commentsTotal}})

Igor Kotjuh
Igor Kotjuh Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Uus raamat

Igor Kotjuh

"Loomulikult eriline lugu"

Tuum

 

Igor Kotjuhi luulekogu kaanel on kivi ja sellel silm. Kivi kõrval kasvab ports ülaseid. Raamatu moodustavad 71 proosaluuletust, mis kajastavad eri kuupäevi aasta jooksul: 16. juulist 2016 – 10. juulini 2017. Saame teada, et autor on korralik pereisa, ta reisib palju ja talle meeldib autoroolis mõtiskleda. Ta armastab jalgpalli ja ei taha terrorit, sõda, küberkaitset ega -rünnakuid. Kusagil kaugel tegutseb “iseduse geen”, mis rajaneb vägivalla ideoloogiatele, selle esindajad korraldavadki terroriakte. Autor konstateerib nukralt, et nii see on, kuid asja juurtesse ta ei süvene. Jälle loevad laipu, jälle otsitakse tunnistajaid, nukrutseb ta. Aga tahaksin autorilt lausa ekstra küsida, mis asi see on, mis seal kaugel möllab?

Autori laual pole klassikalist kirjanikutelefoni nagu Hemingway toas; ta ei räägi ka läbi kellukesekujulise telefoni nagu Kivinõid. Igori telefonis on hoopis “sotsiaalvõrgustiku kontaktid”. Mõnest kohast ilmneb autori kergeusklikkus. Näiteks 2. novembril kirjutab ta armastatud poetessist, kes pole oma tütrele eraldi ausust õpetanud. Kui tüdruk kodu ausast õhustikust välja sai ja iseseisvat elu alustas, siis küsis ta emalt: “Miks sa mulle ei öelnud, et väljaspool kodu on kõik teisiti?” See on üsna võimatu: valskust kohtame igal sammul, olgu lapsepõlves või täiskasvanueas, pole olukorda, mis oleks absoluutselt õiglane. Kui vaid tõde ja õigus on kodus, siis piisab, kui laps läheb õue ja näeb midagi muud, siinkohal kohe väike näide.

Igor Kotjuhi luulekogu esimene lehekülg on juba valskuse kirjeldus: “naabrikõuts ületab kartlikult õue – öö jooksul on ta välistrepile jäetud ämbrist ära vedanud kuus kala, kaks on järel, ahven ja roosärg”. Objektiivselt selges maailmas on see kuritegu: kas kass on need kalad püüdnud? Miks ta tarvitab võõrast tööjõudu oma eesmärkide nimel? Toogem nüüd too aus tüdruk selle kassi juurde ja küsigem temalt, kas kass toimis ausalt? Ja kus on siis ausus koduõuel?

Kas kõik selles teoses olevad luuletused on luule? Siin võiks ju ärrituda, et mis küsimus see nüüd on, see on ju luulekogu! René Wellek ja Austin Warren oma põhjalikke vastuseid andvas “Kirjandusteoorias” aga nii ei arvaks. Nad kirjutavad, et luule on ainevaldkond, kus sisu ja vormi ühtsus ei saa kaua jätkuda, ilma et minetataks luulevorm. Kui sisu vastab pidevalt vormile, siis pole see tekst mitte luuletus, vaid ajakirjandus, poliitika, majandus, matemaatika või veel midagi. Et sisu lahkneks vormist ja tekiks tekstisisene pinge, mis laseks teksti tajuda luulena – on vajalikud metafoorid.

Need kõik ei ole kujutletavad ega lahti seletatavad, kuid kirjanduse lugeja tajub nende kohalolu. 2. novembri “luuletus” on aus tekst, milles autor on kirjutanud nii, nagu arvab. Sisu võrdub siin vorm, see ei ole mitte luule. Sel kombel võiks luulena esitada mis tahes märkme. Kui krahv Monte-Christo kirjutab oma kongi seinale “Mul on nälg”, siis võiks seda vaadelda luuletamisena juhul, kui tal tegelikult ei ole nälg; tegelikult teavad aga kõik, et see lause üksi ei ole veel luule.

8. oktoobri luuletus on hea illustratsioon semiootikaõpingutele. Kokkuvõte: kui on öö ja keegi küsib suitsu, siis võib korralikult peksa saada. “Kas sul suitsu on?” on sõnumi saatja ja adressaadi vaheline kokkulepe, et sõnumi tegelikku sisu hakatakse nüüd valesti kohaldama ja kood on mujal, kui sõnades, mis seda kannavad (võrdle seda J. L. Austini kuulsa raamatuga “Kuidas sõnadega asju teha”, 1962). Suhtlusolukorra liikmed teavad, et “kas suitsu on” ei võrdu suitsu küsimise, vaid intentsiooniga virutada näkku ja makku. “Kas suitsu on?” on mingit sorti tähendusnihkega sümbol, mis tunnuslausega kirjeldab ähvardust. Austin nimetaski seda “valesti kohaldamiseks”.

Nagu nägime, tekitab Igor Kotjuhi luule rohkem küsimusi, kui on olemas vastuseid. Kuid selle luulega on nagu usuga: pole vaja kogu aeg küsida, on vaja sümpateetilisemat lugejat, kes pidevalt haakub nende mõtetega. 

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: