Kuidas sündis võimalus Tuuma tegevjuhi ametisse astuda?

See on suuresti õnnelike juhuste kokkulangemine. Kirjastuse eelmine tegevjuht, aastate jooksul palju head tööd teinud Britta Koržets, otsustas proovida end restoraniäris. Mina samal ajal otsisin tööd, mis oleks seotud raamatutega ja ürituste korraldamisega. Rääkisin sellest Brittale ja ta leidis, et võiksin tulla ta kohale ning mainis seda kirjastuse omanikele.

Mida loodate Tuumas ära teha ja korda saata?

Seda, mida hinnatakse kirjastuste puhul: hea töörütm, sõbralik suhtlus autorite ja partneritega, kvaliteetsed raamatud.

Milline on Tuuma roll Eesti kirjastusmaastikul?

Kirjastusel on kõnekas nimi, mis viitab sisule, veenvalt teostatud kunstile, jäävusele. Tuum on asutatud 1992. aastal ning sellest ajast alates üritanud olla eesti kirjanduse eestkõneleja, ekspert, omapärane suunanäitaja.

Tuuma raamatud on korduvalt pälvinud kultuurkapitali kirjandusauhinna. Mõned auhinnatud proosateosed: Emil Tode "Piiririik", Rein Raud "Hector ja Bernard", Mehis Heinsaar "Vanameeste näppaja", Ene Mihkelson "Ahasveeruse uni", Mari Saat "Lasnamäe lunastaja", Jan Kaus "Ma olen elus".

Või luulekogud: Kalev Kesküla "Vabariigi laulud", Toomas Liiv "Luuletused 1968 – 2002", fs "2004", Aare Pilv "Kui vihm saab läbi". Juba selle loetelu põhjal on näha, et Tuum osaleb aktiivselt tänapäeva eesti kirjanduse keskme või kaanoni kujundamisel. Seda võikski pidada Tuuma rolliks ja eripäraks.

Milliste teoste ilmumist momendil ootate?

5. septembril toimub "Kirjanduslike kolmapäevade" raames Mats Traadi luulekogu "Kahutus" esitlus. Veel ootavad oma lugejat hiljuti ilmunud Kärt Hellerma romaan "Koer ja Kuu" ja Fagira D. Morti luulekogu "Pöörane kiskjaloom".

Ilmumist ootab päris mitu põnevat raamatut: näiteks Andrei Ivanovi ja Jürgen Rooste novellikogud ning Siim Pauklini, Kristina Viina ja Kristjan Haljaku luuleraamatud. Tuum on jätkuvalt valmis rõõmustama väärtkirjanduse sõpru.