"Välisilm" uuris rahvus-, islami- ja tulevikuküsimusi kirjanduses
Kui maailmas praegugi toimuvast on puhuti raske aru saada, siis seda tänamatum on tulevikku ennustada. Õnneks on kirjanikel see eelis, et kui nende ettekuulutused ka täide ei lähe, ei pane seda neile keegi pahaks. Samas, on olnud kirjanikke, kelle ennustused on hämmastavalt täpselt sündmuste arengut ette näinud. "Välisilm" tegi teemasse sissevaate Peeter Helme ja Mihkel Muti abiga.
Kui 90ndate aastate kirjanduses oli keskne teema lähiajalugu ja räägiti sellest, millest aastakümneid oli tulnud vaikida, siis viimase kümne aasta jooksul on kogu maailmas kaante vahele jõudnud palju tulevikuvisioone. Enamasti poleemikat tekitavad mustad stsenaariumid.
"Kui vaadata väga erinevaid raamatuid, mis on ilmunud, siis tundub tõesti, et meie ühiskond kuidagi peab oluliseks seda teemat, autorid katsuvad läbi töötada neid küsimusi, mis on ilmselgelt päevakorral, maailm on muutumas," rääkis kirjanik ja ajakirjanik Peeter Helme.
"Möödunud aasta lõpul ilmunud prantsuse autori Michel Houellebecqi "Alistumine" või natuke teises võtmes, natuke vähem kapitaalne või vähem traagiline Mathias Enardi "Varaste tänav" – mõlemad räägivad islami pealetungist Euroopale ja sellest, kuidas see meie ühiskonda mõjutada võib või mõjutab," lisas ta.
Mathias Enardi "Varaste tänav" jutustab loo maroko poisist, kelle unistus on pääseda Euroopasse.
"Näeme selle maroko poisi silme läbi kõiki neid kitsaskohti, võimalikku kriisi, me näeme ka Euroopa demograafilist kriisi, sellest kõigest ei räägita otse, aga see moodustab selle raamatu tausta ja see teeb selle raamatu mõnes mõttes natukene hirmutavamaks kui Houellebecqi "Alistumine", kus on juttu sellest, kuidas Prantsusmaast saab islami riik, aga kõik on esitatud niivõrd koomilises võtmes, et sellist stsenaariumi ei saagi liiga tõsiselt võtta," selgitas Helme.
Michel Houllebecqi "Alistumise" peategelene on vananev kirjandusprofessor, kelle saatust muudab Prantsuse uus islamiseeritud haridussüsteem.
"Selle islami teema peale on projitseeritud ühe vananeva mehe probleem sellega, et ühel päeval ta ei saa enam noori tüdrukuid, nii et võib-olla ma teen Houellebecqile liiga. Ta muidugi ka käsitleb tõsiseid teemasid, aga tal on anne keerata need tõsised teemad kergemaks, kui need tegelikult on ja teha need isiklikuks."
Saksamaal sai Hitleri "Mein Kampfi" järel bestselleriks number kaks endise rahandusministri Thilo Sarrazini "Saksamaa käib maha", mis tekitas diskussioone ja vastakaid reaktsioone kogu riigis.
"Tegelikult ilmus eelmisel aastal veel üks raamat, mis natuke haakub sellega. Tegu on kreeka päritolu Saksa naispolitseiniku Tania Kambouriga, kes kirjutas raamatu "Saksamaa vilkurivalgel". Kui Sarrazin katsub teha hariduse, kultuuri, selliste asjade põhjal suuri ühiskondlikke üldistusi, siis Kambouri räägib lihtsalt enda kogemusest tänavapolitseinikuna ja juhibki tähelepanu sellele, kuidas integratsioon ei toimi," ütles Helme.
Mihkel Muti uues romaanis "Eesti ümberlõikaja" on kõrvuti ühelt poolt Euroopa allakäik, teiselt poolt aga Eesti rahvusriigi tulevik.
"Oleme näidanud poole sajandi vältel, et meis on palju negatiivse vastupanuvõimet, me panime vastu okupatsioonile, aga näeme ka seda, et kättesaadud vabaduse konstruktiivne kasutamine ja iseseisvuse realiseerimine on mõnes mõttes keeruline. Sellepärast mul tekib vahel kahtlus, kas nüüd kui on vaja edasiminekuks seda uut hoogu, et rahvusriigi projekt toppama ei jääks, on konstruktiivselt mõttekas tugineda jälle mingile vastandusele. Muidugi pean ma praegu silmas migrante, kes tulevad, kes lähevad. Kas me ei killusta ennast, kas me ei tegele liiga palju teisejärgulisega ja mitte tõeliselt tähtsaga," rääkis Mihkel Mutt.
Ta lisas, et Euroopa tuleviku teemat tuleks hoolimata ilmunud tekstide rohkusest käsitleda senisest rohkem just ilukirjanduses, mitte kolumnides ja jutusaadetes.
"Euroopa allakäigu keskmes on identiteedi teema, mis on inimesele üks tähtsamaid asju, aga seda on arvamuslugudes raske väljendada, mõisteliselt raske käsitleda. Ei saa väljendada identiteedi kaotuse valu inimarengu indeksiga, siin oleks justnagu kullasoon peenhäälestajatele. Võib-olla just praegusel hetkel mõni mees või naine kusagil paneb punkti uuele "Radetzky marsile", ainult see ei käsitle enam Austria-Ungari riigi hääbumist, vaid kogu Vana Maailma kõdunemist."
Jaak Jõerüüt: ennustamistega ei tasu üle pingutada
"Välisilma" saatejuht Peeter Kaldre küsis diplomaat ja kirjanik Jaak Jõerüüdilt, kas kirjanikud hakkavad aktiivsemalt kirjutama siis, kui ühiskonnas hakkavad asjad käest ära minema või on tegemist lihtsalt mõtteharjutusega, et väga huvitaval teemal kirjutada.
Jõerüüdi sõnul oleneb see kirjanikust. "Osadele on see kindlasti mingi popp teema, mõtteharjutus ja see müüb. Aga tegelikult ma läheks ajas natuke tagasi ja ütleks, et igasuguseid hoiatusasju on ju hakatud ammu kirjutama. /.../ Kui ma mõtlen seda aega, mis meil praegu käes on, ja nähtusi, mis toimuvad maailmas, mis toimub ühiskondadega maailmas, siis minu arvates vähemalt Orwellini võiks küll tagasi minna. Tema ennustas mõndagi asja üsna täppi," rääkis Jõerüüt.
Samas ei tohiks tema hinnangul niisuguste ennustamistega üle pingutada.
"Nii magus on öelda, et poliitikud ei teadnud, aga kirjanikud teadsid, et kunstlikku maailma loovad, nn ilukirjandust kirjutavad kirjanikud teadsid. Tegelikult see pole päris niimoodi, sest mõnikord läheb ka poliitikutel täppi ja kirjanikel või analüütikutel ei lähe. Ja eriti kui võtame mängu - ja peab mängu võtma - ka žanrite muutumise ajastul sellised asjad nagu politoloogia, poliitfilosoofia ja mitmed muusse nišši kuuluvad analüüsid," rääkis ta.
"Siin ma tuletaksin meelde vägagi konteksti kuuluvat nime, USA filosoofi Francis Fukuyamat, kes 1990. aastate alguses kuulutas meile, et nüüd on rahuajastu saabunud, ajalugu lõppenud ja liberalism võitnud. Natuke aega hiljem ta hakkas ennast tagasi tõmbama ka, kui selgus, et 1990. aastate alguses paradiisina tundunud uus maailm ilma külma eesriideta /.../ hakkab muutuma väga kiiresti. Täna näeme hoopiski, et Fukuyamal kohe väga ei olnud õigus," lisas Jõerüüt.
Vaata pikemat intervjuud Jaak Jõerüüdiga allolevast videost:
Toimetaja: Madis Järvekülg, Merili Nael
Allikas: "Välisilm"