Eesti mõisate liidu juhatuse esimees Tõnis Kaasik ütles, et Eesti mõisatel on praegu uus renessanss. "Mõisad on nagu uues renessanssis. Mitu korda algul ehitati, siis jäeti maha. 1920ndatel, 1930ndatel oli suur probleem, mida teha mõisatega, tehti vanadekodusid, koole, raamatukogusid. 1979ndatel aastatel oli esimene tõus, kus püüti dokumenteerida ja arhiveerida olemasolevad mõisaväärtused ja nüüd 1990ndatel, kui tekkis inimestel võimalus neid osta, siis ma arvan, et praegu on mõisatel mitte kõige halvemad ajad," lausus Kaasik.

Restaureerimisteo auhinna pälvis Alatskivi loss. 130 aastat vana lossi restaureerimine võttis aega üle kümne aasta. 14 aastat mõisavankrit vedanud Külli Musta sõnul tuleb mõisa arendada samasuguse hoole ja tähelepanuga nagu oma last. "130 aastat pole mingi vanus sellise ajaloolise hoone jaoks. Mis kõige uhkemaks teeb, on inimesed, kes tahavad seda tööd edasi viia, ja noored, kes teevad meil giiditööd, ja et me suudame seda lossi majandada. Ilusaid asju me võime teha, aga kui me pärast nendega hakkama ei saa, siis ei ole sellest kasu," ütles Must.

Parima kultuurimõisa auhinna pälvinud Raikküla mõis korraldab mõisakultuuri propageerivaid konverentse. "19. mail tuleb meil mõisakunsti konverents neljandat korda, sügisel toimub mõisapärandi konverents. Millega sel aastal esimest korda välja tuleme, on Raikküla mõisa koolitused," kirjeldas Raikküla mõisa peremees Ivo Lambing.

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle 1200 mõisa. Tänaseks on neist 400 säilinud ja äratuntavas seisukorras ning vaid sadakond aktiivses kasutuses.

Parimat mõisamajutust pakub Kõue mõis. Eesti parim mõisatoitlustus on Pädaste mõisas, kus töötab eesti ainus Michelini tärniga kokk Matthias Diether. Parim mõisamajanduse edendaja on Rägavere mõis. Eriauhinna pälvis Corelli music, kes juba aastaid eestimaa mõisates kontserte korraldab.