"Pealtnägija" esitles Hitleri narkosõltuvuse paljastanud kirjanikku ({{commentsTotal}})

47aastane Norman Ohler on Berliinis elav ajakirjanik ja kirjanik, kelle raamatust "Blitzed: Drugs in the Third Reich" on saanud värske rahvusvaheline hitt. Adolf Hitler ning Natsi-Saksamaa on üks kõige läbiuuritum peatükk ajaloos ja seda üllatavam on, et Ohler suutis leida midagi nii uut: ta väidab, et füürer oli narkomaan ja tema armee saavutas paljuski edu tänu metamfetamiinile. 

On selge, et säärased väited tekitavad vastakaid arvamusi kuni küsimuseni, et kas ta püüab õigustada natside inimsusevastaseid kuritegusid, vahendas "Pealtnägija".

Viimase poole aasta sees on Ohler figureerinud pea kõigis suuremates lehtedes ja telekanalites. Tema väide, et Adolf Hitler oli uimastisõltlane ja natside narkotarbimine mõjutas oluliselt inimajaloo üht tumedamat peatükki, jätab ju vähesed ükskõikseks.

Ohler ütles, et esialgu oli tal üldsegi plaanis kirjutada ilukirjanduslik romaan, aga mida rohkem ta teema kohta uuris, seda enam mõistis, et faktid peaksid kõnelema enda eest.

Ohleri uurimusel põhineva raamatu lugu algab Saksa farmaatsiatööstuse õitsengust juba ülemöödunud sajandil. Et riigil polnud ülemerekolooniaid, kust toorainet saada, sünteesisid sakslased edukalt uusi aineid, sh valuvaigisteid ja stimulante. On paradoks, et ühelt poolt jutlustasid 1930ndate keskel võimule tulnud natsionaalsotsialistid igakülgset puhtust, teisalt tõi kompanii nimega Temmler samal ajal turule toote nimega Pervitiin, mis tänapäeva mõistes on kange narkootikum.

1. septembril 1939 ründas Saksamaa Poolat ja algas Teine maailmasõda. Pervitiini jagati katse korras üksustele. Raportid oli positiivsed – väsimus kui peoga pühitud, võitlejad erksad ja julged.

Ohler avastas arhiivisügavustest 1940. aasta aprillis väljastatud nn ergutijuhendi Wehrmachti arstidele ja leidis andmed, kuidas armee tellis 35 miljonit tabletti enne Prantsusmaa ründamist. Ehk kui Saksa tankikolonnid kuu hiljem ootamatu manöövriga üle Ardennide kihutasid ja prantslasi täielikult üllatasid, olid võitlejad, eesotsas kindral Rommeliga väidetavalt laksu all.

Ehkki Ohleri sõnul kasutas Saksa armee aineid ka idarindel, siis kogupilt puudub. Võib oletada, et Eestisse jõudnud saksa sõduritest mõned pruukisid Pervitiini, kuid andmeid ulatuslikust kasutusest pole. Ka ajaloolase Meelis Maripuu sõnul ei pea narkorakursi alt meie piirkonna ajaloosündmusi ümber hindama, aga...:

"Kui nüüd mõelda Hitlerile endale ja sellele, mis ainete või mille muu ajel Hitler mingisuguseid otsuseid vastu võttis, siis see, ma usun, mõjutas Eesti tolleaegset käekäiku kindlasti."

Teine põnev liin ongi, mis toimus tipus. Füüreril, kes pidas kirglikke kõnesid ekstaatilistele massidele, oli üliinimese kuvand, kes hoidus kõigist meelemürkidest, isegi kohvist ja lihast. Tegelikult oli Hitleril juba enne sõja algust hulk tervisemuresid, mistõttu teda saatis isiklik arst Theodor Morell, keda seni on peetud suhteliselt kõrvaliseks, isegi pisut koomiliseks kujuks. Ohler uuris põhjalikult Morelli päevikuid, eriti sissekandeid seoses patsient A-ga, kes – te arvasite õigesti – oli ei keegi muu kui Adolf Hitler. Ravi, mis algas vitamiinide ja probiootikumidega, täienes ajapikku ergutitega. Kui Hitler sõja lõpus Berliini alla punkrisse taandus, oli ta Ohleri väitel juba eri ainete kokteili manustav põhjakäinud sõltlane.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Pealtnägija"



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Maalikunstnik Margus Meinart

Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud

Käsikäes Eesti vabariigiga – kui täpne olla, siis kuu aega varemgi – sündis kunstiühing Pallas. Kuigi ühingu põhikirjale kirjutati alla Tartus, pandi juubelinäitus üles hoopis Tallinnas Adamson-Ericu muuseumis. Pallase tähendust eesti tunde- ja vaimukultuuris ei saa üle tähtsustada. Näiteks maalikunstnik Margus Meinart märkis, et tema loomingut on Pallas ehk liigagi palju mõjutanud.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: