Algas igakevadine Tallinna raamatumess ({{commentsTotal}})

Tallinna raamatumess
Tallinna raamatumess Autor/allikas: Ürituse pilt FB-s

Täna, neljapäeval, avati Eesti rahvusraamatukogus igakevadine Tallinna raamatumess traditsioonilise kirjandusfoorumiga, mis tänavu kannab pealkirja "Kui lugeda on raske…".

Viiendat korda aset leidva Tallinna raamatumessi kavas on enam kui 30 sündmust, neist tubli kolmandik lastele. Toimub raamatuesitlusi, kohtumisi kirjanikega, arutlusi ja vestlusringe, räägitakse kirjandusest linnaruumis, vanade raamatute taaskasutamisest, tutvustatakse uuemat kirjandust ja kirjeldatakse oma kirjanduselamusi.

"On rõõm, et viie aastaga on Tallinna raamatumessil välja kujunenud omad traditsioonid nagu kirjandusfoorum ja tüpograafiaseminar ning üleriigiline lastesündmus Eesti lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel, kuid messi kavas on ka värskeid ettevõtmisi, nagu näiteks kirjandusklubi, kus lugemishuvilised saavad loetu üle mõtteid vahetada ning raamaturingluse-teemaline vestlusring, mis on ajendatud talvel üles kerkinud temaatikast," ütles Eesti kirjastuste liidu juht Kaidi Urmet.

Eraldi tõi Urmet välja, et venekeelsele lugejale mõeldud sündmusi, mida on messil koguni mitu.

Messi avaürituseks olev kirjandusfoorum on tänavu pühendatud neile, kel lugeda raske ehk eelkõige Marrakeši lepingu tutvustamisele ning nägemisprobleemidega inimeste muredest kõnelemisele, kuid samas ei jää tähelepanuta ka Marrakeši lepingust tulenevad muudatused autoriõiguses. Foorumil kõneldakse teemast nii ministeeriumi kui ka pimedate raamatukogu pilguga, tutvustatakse teistsuguseid kirjanduse kogemise võimalusi ning vaadatakse muuseumi pilguga minevikku, kus nägemismuredega pidid maadlema ka kirjanikud.

Lisaks toimub neljapäeval kell 17.30 suures saalis kohtumine hetkel kõmulisima Saksa autori Norman Ohleriga, kelle sulest on ilmunud raamat "Patsient A", mis uurib uimastite kasutamist teise maailmasõja aegses Saksa sõjaväes. Norman Ohleriga vestleb Priit Hõbemägi. Milleri salongis algab kell 14.00 Tallinna kirjanduskeskuse juhi Maarja Vaino ning kirjanike ja kirjanduskriitikute Peeter Helme ja Paavo Matsini arutelu kirjanduse olulisuse üle linnaruumis, mis ühtlasi on kultuurisaate "Vasar" avalik salvestus. Kell 15.00 räägivad samas algajate autorite tüüpvigadest ja annavad neile nõu tippkirjastajad Krista Kaer (Varrak) ja Tauno Vahter (Tänapäev). Kell 16.00 esitleb kirjastus Argo seal raamatut "Musta koidiku kuulutajad: Soome fašistide lugu" ning kell 17.00 algab vestlusring vanade raamatute saatusest, milles osalevad raamatuvahetus.ee esindaja Leo Ariva, bookworld.eu juht Anu Vunk ning raamatupoe REaD looja Maaja Hallik.

Autorinurgas esitleb kirjastus Valgus kell 16.00 koos David Vseviovi ja Vladimir Sergejeviga raamatut "Venemaa – lähedane ja kauge. Viimasest Rjurikovitšist esimese Romanovini", kell 17.00 kirjastus Varrak raamatut "101 Eesti toitu ja toiduainet", mille autorite Anu Kannikese ja Ester Bardonega vestleb Peeter Helme ning kell 18.00 kirjastus Grenader raamatut "Varjudes lõhnavad valgused", mille autori Rein Saviga vestleb Mati Mandel.

Lastealal saavad lapsed kell 12.00 osa kohtumisest Milvi Martina Piiriga, kes tutvustab oma värsket muinasjuturaamatut "Uppunud mets" ning lapsevanemad ja õpetajad kell 16.00 koolitusest, mida viivad läbi kasvatusteadlased Jana Rebane ja Kristi Kirbits, kes on kirjutanud raamatu "Arengu jälgimise mängud". Lisaks on lapsed oodatud kella 17.00–19.00 autorinurgas avatud töötuppa, kus saab valmistada endale märkmiku. Samuti toimub igal messipäeval Tallinna keskraamatukogu eestvedamisel lastele otsimismäng.

Messi teise päeva suursündmus on reedel tavapäraselt kujunduskonverents "Kirjak" ning kolmandal päeval ehk laupäeval toimub Eesti lastekirjanduse keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal.

Messile, mis avatakse 6. aprillil kell 10.00, on oodatud kõik kirjandushuvilised.  

Toimetaja: Rutt Ernits



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: