Peeter Helme soovitab: Arno Saare "Tallinna rong. Marko Kurismaa esimene juhtum" ({{commentsTotal}})

Elroni rongid. Foto on illustratiivne.
Elroni rongid. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Võtsin end kokku ja lugesin üle pika aja läbi ühe krimka. Tegu on Arno Saare romaaniga "Tallinna rong. Marko Kurismaa esimene juhtum". See ei ole siiski Õhtulehe fotograafi kirjutatud raamat, vaid teos, mille on Kaidi Vahar tõlkinud itaalia keelest. Arno Saare pseudonüümi taha varjub keegi väidetavalt üsna tuntud Itaalia kirjanik, kellel paistab olevat mingi nõrkus Eesti vastu ning kelle raamatu tegevus hargnebki Tallinnas ja Narvas.

"Tallinna rongi" oranžilt kaanelt vaatab kohe vastu "porgand" ehk Stadler FLIRT-tüüpi Elroni reisirong ning rongist saab tegevus ka alguse: Tallinna-Peterburi rongist leitakse nimelt vene ärimees Igor Semjonov, kes on kirjaniku sõnul väga jõukas ja väga surnud.

Asja hakkab uurima narkolepsia ja nõukogude võimu jubedustega seotud mälestuste all kannatav Marko Kurismaa. Kuigi aasta on 2014, sõidab mees 1976. aasta Žiguliga. Nagu see poleks juba piisavalt jabur, pläristab tema vana mentor Paul Veiman ringi veel vanema sapakaga. Totrusterida jätkub enam-vähem kõiges, millest juttu tehakse: küll rebivad Eesti politseinikud rõõmsalt katoliiklikku kildu paavsti ja Püha Peetruse teemal, küll on peategelast ainsaks käivitavaks jõuks fanaatiline vene-viha ning üleüldse on Eesti üks kummaline koht, kus rõõmsalt elavad käsikäes 1970ndate sovetirežiim ja 1990ndate röövkapitalism. Noorukesed prostituudid ja näljahädas venelased ei pane kedagi kulmu kergitama, porno vahendamisele läbi sõrmede vaatamine on aga piirivalvurite lisasissetulek.

Kõik see on omajagu naljakas, kuigi oma klišeelikkuses veidi tüütu. Asja ei tee paremaks puiselt mõjuvad dialoogid, mis teevad vahel teksti jälgimise raskeks, kuna tegelastel puudub isikupära ja nad ei kipu eriti meelde jääma.

Kuid see selleks. Arno Saare "Tallinna rong" on ikkagi vahva lugemine just tänu oma vildakusele. Sest miski pole ju huvitavam, kui vaadelda, kuidas välismaalane näeb Eestit. Tundub, et mingi Eesti-kogemus on kirjanikul tõesti olemas: mõnda kohta – näiteks F-Hoonet – kirjeldatakse äärmise täpsuse ja usutava emotsiooniga. Mõne teise puhul jääb aga mulje, et autor on linnaruumi rekonstrueerinud Google Mapsi kasutades ega tea päriselt, kuidas see koht ikka välja näeb. Lausa liigutav on aga Itaalia kirjaniku armastus lume vastu. Et raamatu tegevus toimubki külmal talvel, kohtab lugeja raamatus arvukalt lume ning talvepimeduse kirjeldusi. Need on lausa poeetilised.

Raamatu kaanel öeldakse, et tegu on Marko Kurismaa esimese juhtumiga. Eks ole näha, mis edasi saab, aga julgen küll arvata, et meie lugejale on põnev tutvuda ka Kurismaa järgnevate juhtumitega, olgu nad peagi klišeedest kubisevad, sest – nagu väidetavalt ütles esimees Mao – vahel ongi parem, kui on halvem.

 

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Allikas: Vikerraadio



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: