Tulevane kaunite kunstide kool ootab pikisilmi oma ühismaja ({{commentsTotal}})

Foto: PM/Scanpix

Viimastel nädalatel on palju räägitud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis vindunud juhtimiskriisist. Mure peaks lahenema, kui kolm Tallinnas tegutsevat riiklikku muusika- ja balletiharidust pakkuvat kutseõppeasutust ühe katuse alla koonduvad. Aprilli lõpus sai uue koolihoone rajamine valitsuselt heakskiidu.

Haridusministeerium on otsustanud maikuu jooksul välja kuulutada konkursi, et leida sügiseks uus juht mitte ainult kriisis olevale Georg Otsa muusikakoolile, vaid ka loodavale nn kaunite kunstide ühiskoolile.

"Tal on muljetavaldav ülesannete pakett, arvestades et sellel uuel juhil tuleb kõigepealt lahendada tänased probleemid Otsa-koolis, lisaks sellele on ootused, et ta juhib selle uue kooli ehituse ja ka kooli käivitamise protsessi," loetleb haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko.

Uue koolimaja arhitektuurikonkurss toimus 2011. aastal ja selle võitis Austria arhitektuuribüroo Atelier Thomas Pucheri töö "Vaikuse aed".

Aadressile Pärnu mnt 59 peaksid kolima koos klassikalise ja rütmimuusika haridust pakkuva Otsa-kooliga ka peamiselt muusikaakadeemiale üliõpilasi ette valmistav Tallinna muusikakeskkool ja balletitantsijaid kasvatav Tallinna balletikool. Riik rahastab uue haridusasutuse ehitust 33 miljoni euroga.

"Need ruumid, kus me täna oleme, ei ole muusikategemiseks mõeldud, ja isegi kui seal väga head remonti teha, siis ega seda tulemust ei saavuta, tuleks teha täiesti uued hooned," tõdeb Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.

Mismoodi täpselt kolm kooli ühe katuse all tegutsema hakkavad, ei ole praegu veel otsustatud.

"Tänase plaani kohaselt on see kutseõppeasutus kutseõpetuse seaduse alusel, mis võimaldab seda, et kutseõppeasutuse koosseisus on ka gümnaasium ehk selles koolis oleks nagu kaks kooli - kutsekool ja gümnaasium," kirjeldab Tiko. "Juuli lõpuks saame eskiisi, heal juhul aasta lõpuks projekti, siis veel hanked ja kõik muu, nii et enne 2018. aasta keskpaika ehitus ei alga," kinnitab ta.

Steiner usub, et ühes koolimajas õppimine teeb olukorda kergemaks.

"Praeguse eskiisiprogrammi järgi on kergem kui majas on üks struktuur. Just sellepärast, et siin on palju ruumide ristkasutamist, et ei tekiks seda, et sina tahad ühel päeval, mina teisel päeval saali kasutada. Ma arvan, et ühe struktuurina oleks seda lihtsam lahendada," leiab Steiner.

Uue koolimaja krundilt lammutatakse kõigepealt seal praegu asuva endise ühiselamu amortiseerunud hooned.

"Sinna tulevad ikka päris esimesest kivist peale ehitatud uued kaasaegsed ruumid oma harjutussaalidega, head läbikostvuseta ruumid, harjutusklassid, mida meil kunagi olnud ei ole. Rütmimuusikud võidvad, et tulevad oma väikestest klassidest välja normaalsetesse tingimustesse ja samuti stuudioruumid - ballett saab õigete mõõtudega balletisaalid. Seda on küllalt palju, et selle nimel pingutada minu meelest," loetleb Steiner.

Koolid loodavad, et uus maja pakub inspiratsiooni tegevusteks, mis praegustes tingimustes ei ole võimalik olnud - näiteks festivale ja konkursse, mis siiani kannatasid möödasõitvate autode müra käes.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: