Tulevane kaunite kunstide kool ootab pikisilmi oma ühismaja ({{commentsTotal}})

Viimastel nädalatel on palju räägitud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis vindunud juhtimiskriisist. Mure peaks lahenema, kui kolm Tallinnas tegutsevat riiklikku muusika- ja balletiharidust pakkuvat kutseõppeasutust ühe katuse alla koonduvad. Aprilli lõpus sai uue koolihoone rajamine valitsuselt heakskiidu.

Haridusministeerium on otsustanud maikuu jooksul välja kuulutada konkursi, et leida sügiseks uus juht mitte ainult kriisis olevale Georg Otsa muusikakoolile, vaid ka loodavale nn kaunite kunstide ühiskoolile.

"Tal on muljetavaldav ülesannete pakett, arvestades et sellel uuel juhil tuleb kõigepealt lahendada tänased probleemid Otsa-koolis, lisaks sellele on ootused, et ta juhib selle uue kooli ehituse ja ka kooli käivitamise protsessi," loetleb haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko.

Uue koolimaja arhitektuurikonkurss toimus 2011. aastal ja selle võitis Austria arhitektuuribüroo Atelier Thomas Pucheri töö "Vaikuse aed".

Aadressile Pärnu mnt 59 peaksid kolima koos klassikalise ja rütmimuusika haridust pakkuva Otsa-kooliga ka peamiselt muusikaakadeemiale üliõpilasi ette valmistav Tallinna muusikakeskkool ja balletitantsijaid kasvatav Tallinna balletikool. Riik rahastab uue haridusasutuse ehitust 33 miljoni euroga.

"Need ruumid, kus me täna oleme, ei ole muusikategemiseks mõeldud, ja isegi kui seal väga head remonti teha, siis ega seda tulemust ei saavuta, tuleks teha täiesti uued hooned," tõdeb Tallinna muusikakeskkooli direktor Timo Steiner.

Mismoodi täpselt kolm kooli ühe katuse all tegutsema hakkavad, ei ole praegu veel otsustatud.

"Tänase plaani kohaselt on see kutseõppeasutus kutseõpetuse seaduse alusel, mis võimaldab seda, et kutseõppeasutuse koosseisus on ka gümnaasium ehk selles koolis oleks nagu kaks kooli - kutsekool ja gümnaasium," kirjeldab Tiko. "Juuli lõpuks saame eskiisi, heal juhul aasta lõpuks projekti, siis veel hanked ja kõik muu, nii et enne 2018. aasta keskpaika ehitus ei alga," kinnitab ta.

Steiner usub, et ühes koolimajas õppimine teeb olukorda kergemaks.

"Praeguse eskiisiprogrammi järgi on kergem kui majas on üks struktuur. Just sellepärast, et siin on palju ruumide ristkasutamist, et ei tekiks seda, et sina tahad ühel päeval, mina teisel päeval saali kasutada. Ma arvan, et ühe struktuurina oleks seda lihtsam lahendada," leiab Steiner.

Uue koolimaja krundilt lammutatakse kõigepealt seal praegu asuva endise ühiselamu amortiseerunud hooned.

"Sinna tulevad ikka päris esimesest kivist peale ehitatud uued kaasaegsed ruumid oma harjutussaalidega, head läbikostvuseta ruumid, harjutusklassid, mida meil kunagi olnud ei ole. Rütmimuusikud võidvad, et tulevad oma väikestest klassidest välja normaalsetesse tingimustesse ja samuti stuudioruumid - ballett saab õigete mõõtudega balletisaalid. Seda on küllalt palju, et selle nimel pingutada minu meelest," loetleb Steiner.

Koolid loodavad, et uus maja pakub inspiratsiooni tegevusteks, mis praegustes tingimustes ei ole võimalik olnud - näiteks festivale ja konkursse, mis siiani kannatasid möödasõitvate autode müra käes.

Toimetaja: Merilin Pärli



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: