"Mängureeglid" kuulub filmide hulka, ilma millele viitamata ei pääse ükski filmiajalugu käsitlev õpik, raamat ega film. Tänapäeval võib filmi vaadata kui musta komöödiat, kuid tegemist on siiski briljantse põiminguna nii farsist, komöödiast, satiirist kui ka tragöödiast.

Pärast seda, kui pikamaalendur André Jurieux (Roland Toutain) on ületanud Atlandi ookeani rekordilise ajaga, teatab ta raadioeetris pettunult, et oli pühendanud lennu kellelegi, kes teda isegi lennujaama pole tervitama tulnud.

Selleks "kellegiks" on mehe südamedaam Christine (Nora Gregor), kes on abielus Robert de la Cheyniest’ga (Marcel Dalio), kes kollektsioneerib mehaanilisi linde.

André sõber Octave, keda kehastab veenvalt Renoir ise, on midagi vahekohtuniku sarnast ja veenab Robertit, et too kutsuks André’i oma maavaldustesse jahile, kus saaks suhted selgeks klattida. Robert omakorda loodab jahil olles kohtuda oma endise armukese Genevieve’iga (Mila Parély). Kõrgseltskonna "mängude" kõrval klaaritakse armusuhteid ka teenijate hulgas, kes isandate seltskonnas tunnevad ennast üsna võrdväärselt. Suhete segapundar päädib lõpuks André tahtmatu tulistamise ja mehe ootamatu hukuga…

Jean Renoiri (1894-1979) karjäär ulatub läbi kinoajaloo olulisemate liikumiste, läbides erinevaid žanreid ekspressionismist neorealismini. Tema tuntumateks töödeks saab aga pidada siiski kodumaal, 1930. aastatel heli tulekuga valminud filme "Suur illusioon" (1937), "Metslane" (1938) ja "Mängureeglid" (1939), mida kõiki peetakse täna kinokunsti meistriteosteks.

Olnud saanud kodumaal tuntud lavastajaks, kukkus "Mängureeglid" kinolevis siiski läbi ja sõja alguses keelati see sootuks, kuna olevat kujutanud ohtu moraalile. Tänu André Bazinile ja tema kolleegidele kinoajakirjast Cahiers du Cinéma’s tõsteti Renoir’i unustatud film taas tähelepanu alla ning selle taastatud versiooni esilinastusest 1959. aasta Veneetsia filmifestivalil sündis üks aasta olulisemaid filmisündmusi