Kultuuriportaal soovitab: "Mängureeglid" ETV2-s ({{commentsTotal}})

Jean Renoir
Jean Renoir "Mängureeglid" Autor/allikas: Kaader filmist

8. mail on ETV2 ekraanil Jean Renoiri mustvalge draama "Mängureeglid".

"Mängureeglid" kuulub filmide hulka, ilma millele viitamata ei pääse ükski filmiajalugu käsitlev õpik, raamat ega film. Tänapäeval võib filmi vaadata kui musta komöödiat, kuid tegemist on siiski briljantse põiminguna nii farsist, komöödiast, satiirist kui ka tragöödiast.

Pärast seda, kui pikamaalendur André Jurieux (Roland Toutain) on ületanud Atlandi ookeani rekordilise ajaga, teatab ta raadioeetris pettunult, et oli pühendanud lennu kellelegi, kes teda isegi lennujaama pole tervitama tulnud.

Selleks "kellegiks" on mehe südamedaam Christine (Nora Gregor), kes on abielus Robert de la Cheyniest’ga (Marcel Dalio), kes kollektsioneerib mehaanilisi linde.

André sõber Octave, keda kehastab veenvalt Renoir ise, on midagi vahekohtuniku sarnast ja veenab Robertit, et too kutsuks André’i oma maavaldustesse jahile, kus saaks suhted selgeks klattida. Robert omakorda loodab jahil olles kohtuda oma endise armukese Genevieve’iga (Mila Parély). Kõrgseltskonna "mängude" kõrval klaaritakse armusuhteid ka teenijate hulgas, kes isandate seltskonnas tunnevad ennast üsna võrdväärselt. Suhete segapundar päädib lõpuks André tahtmatu tulistamise ja mehe ootamatu hukuga…

Jean Renoiri (1894-1979) karjäär ulatub läbi kinoajaloo olulisemate liikumiste, läbides erinevaid žanreid ekspressionismist neorealismini. Tema tuntumateks töödeks saab aga pidada siiski kodumaal, 1930. aastatel heli tulekuga valminud filme "Suur illusioon" (1937), "Metslane" (1938) ja "Mängureeglid" (1939), mida kõiki peetakse täna kinokunsti meistriteosteks.

Olnud saanud kodumaal tuntud lavastajaks, kukkus "Mängureeglid" kinolevis siiski läbi ja sõja alguses keelati see sootuks, kuna olevat kujutanud ohtu moraalile. Tänu André Bazinile ja tema kolleegidele kinoajakirjast Cahiers du Cinéma’s tõsteti Renoir’i unustatud film taas tähelepanu alla ning selle taastatud versiooni esilinastusest 1959. aasta Veneetsia filmifestivalil sündis üks aasta olulisemaid filmisündmusi

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kultuuriministeerium annab 2012. aastast välja aunimetust kultuurisõber, millega tunnustatakse nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes on kultuurivaldkonda aasta jooksul rahaliselt panustanud või olnud kultuurivaldkonnale toeks tegudes.

Peep Ehasalu: väikest raha mainida on ebaeetiline

Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin naiivselt.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: