Suri kirjandusteadlane ja kriitik Karl Muru ({{commentsTotal}})

Karl Muru
Karl Muru Autor/allikas: Postimees/ Scanpix

Meie seast on lahkunud teenekas kirjandusteadlane ja kriitik Karl Muru (1. jaanuar 1927 – 30. mai 2017).

Nukral meelel teatame, et lahkunud on teenekas kirjandusteadlane ja kriitik, vana kooli pedagoog, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Karl Muru. Veel aasta hakul, 8. jaanuaril peeti Elva Gümnaasiumis tähtpäevakonverentsi "Elva luuletark: Karl Muru 90". Meenutati metoodilist koolmeistrit ning eesti luule parimat tundjat – kuid nüüd juba vakatume.

Karl Muru oli meie emakeelse luule süvauurija, suurantoloogia "Sõnarine" koostaja. Ta rakendas järjekindlalt lähilugevat meetodit, kuid tegi seda kontekstisidusalt ja võrdlevalt. Tema käsitlused olid alati põhjalikult ette valmistatud, mitmekülgsed ja kujundikesksed. Autoriisiksuste üksikasjaliku piiritlemise kõrval huvitasid teda nii temaatika kui ka mõjutused. Karl Muru oli armastatud juhendaja, alati rahulik, mõistev ja tasakaalukas. Läbi kehva nõukogude aja aitas ta meie kultuuril püsima jääda.

Karl Muru sündis Kaarepere vallas Pikkjärve külas. Kaarepere keskkooli ja Tartu õpetajate seminari järel astus ta ülikooli kaugõppesse, mille lõpetas 1958. aastal. Ülikooli kõrvalt töötas ta Rapla keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetajana. Peale ülikooli lõpetamist asus ta elama Elvasse ja oli kuni 1974. aastani sealsamas õpetaja. 1959. aastal algas tema teaduskarjäär: aspirant, vanemõpetaja, 1970. aastal dotsent, 1978. aastal professor.

Filoloogiakandidaadiks väitles ta end uurimusega Jaan Kärneri luulest (1963), filoloogiadoktoriks teemal "Eesti lüürika aastail 1930–1940" (1974). Värske doktor võeti vastu Eesti Kirjanike Liitu.

1980. aastal valiti Karl Muru eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhatajaks. 1981–1983 oli ta ühtlasi Jyväskylä ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Tartu ülikooli eesti kirjanduse eriala juhiks jäi ta tosinaks aastaks, kuni pensionieani 1992. aastal. Tänutäheks anti talle professor emeritus’e aunimetus ja Tartu Ülikooli suur medal. Jyväskylä Ülikool valis ta audoktoriks, Elva linn aukodanikuks ja Eesti Kirjanduse Seltsi auliikmeks. Uue sajandi hakul tunnustas Eesti Vabariik teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Karl Muru on avaldanud artiklikogumikud "Vaated kolmest aknast" (1975), "Kodus ja külas" (1987), "Luuleseletamine" (2001) ja "Rännul luuleilmas" (2014). Ta on Betti Alveri – oma suurima paleuse – elu- ja loominguloo autor (2003) ja paarikümne luuleraamatu hoolikas koostaja. Arbujate-ekspertiisi kõrval – Alver, Talvik, Merilaas, Sang, Masing, Kangro, Raud – on ta kirjutanud olemuslikult emakeele ja luule seostest: Brockmann, Peterson, Koidula, Liiv, Enno, Suits, Under, Visnapuu, Semper, Adamson, Sütiste, Vihalemm, Lepik, Grünthal, Ristikivi, Vaarandi, Niit, Kross, Alliksaar, Kaalep, Laht, Ivask, Rummo, Kaplinski, Runnel, Luik, Ehin, Viiding, Härm, Ligi – kellest kõigist. Karl Muru didaktiline mõju ulatub üle mitme põlvkonna: läbi kooliõpikute, kirjandijuhiste, olümpiaadiülesannete, loengute-seminaride-eksamite, kõnede… Eesti luulele elatud elu.

Hüvastijätt professor Karl Muruga toimub laupäeval kell 12 Tartu Ülikooli aulas. Perekond palub lilled asendada annetustega Eesti Kirjandusmuuseumile või Eesti Kirjanduse Seltsile (pangaandmed kodulehtedel).

Tartu Ülikool
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjanduse Selts
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Looming

Toimetaja: Madis Järvekülg



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: