Rein Veidemann: üks epohh on Muru lahkumisega ümber saanud ({{commentsTotal}})

Rein Veidemann.
Rein Veidemann. Autor/allikas: Siim Lõvi/ ERR

Teisipäeval lahkus meie seast kirjandusteadlane ja kriitik, emeriitprofessor Karl Muru. Tema õpilane ja järglane Tartu Ülikooli kirjanduprofessuuri hoidjana Rein Veidemann mälestas Muru kommentaariga.

Rein Veidemann ütles, et sadades, kui mitte tuhandetes kodudes jääb professor Muru meenutama tema koostatud neljaköiteline "Sõnarine", mis võtab kokku kogu Eesti luuleloo. Sellist antoloogilist ülevaadet pole Veidemanni sõnul ei enne ega pärast ilmunud ja selle teevad eriti väärtuslikuks põhjalikud kommentaarid. Teine Muru elutöö on Betti Alveri elu- ja loominguloo talletamine, mis on Veidemanni ütluse kohaselt samuti jääva väärtusega.

"Kui me luulet loeme, siis me muidugi saame osa seal olevast elamusest või sõnumist, aga Karl Muru oli üks neist suurtest luule asjatundjatest, kes oskas luulest kirjutada nii, et lugeja tunne sai avaramaks, lisaseletuse. Luules väljendatud ilu leidis tema kommentaari abil võimenduse."

Karl Muru koolitas aastakümneid uusi Eesti kirjandusuurijaid, eesti keele ja kirjanduse õpetajaid. Armastus kirjanduse vastu oli Muru kreedo, rääkis Veidemann.

"Ta oli õppejõuna autorite suhtes ääretult diskreetne, aga ka nõudlik. Ta oli kõige paremas mõttes kirjandusteadlane, kes ei mõelnud välja mingisugust kontseptsiooni või mustrit ega surunud seda loojale peale. Ta lähtus loomingust endast, autorist ja ajastust, mis on tihedalt seotud. Ta oli selle, mida me nimetame võrdlevaks kirjandusteaduseks, tõeline esindaja."

Muru kaliibriga luule asjatundjaid Veidemanni sõnul enam Eestis palju alles jäänud ei ole.

"Õnneks üks tema õpilasi Arne Merilai on nende hulgas, Liivi uurijana tuntud Jüri Talvet – nemad võiks nimetada esindamaks seda Muru luule uurimise koolkonda. Aga selliseid vana kooli humaniste, õpetlasi, peab tunnistama, juurde tulnud ei ole. Ilmselt on ajad ka niisugused, mis ei ole seda soodustanud. Aeg soodustab ülikitsast spetsialiseerumist, üliteoretiseerimist, pihustumist erinevate üksikute autorite juurde, aga tervikpildi valdajaid jääb üha vähemaks. Muru oli üks viimaseid õpetlasi, kes seesugust lähenemist esindas. Üks epohh on sellega ümber saanud."

Veidemann lisas, et inimesena oli Muru ääretult tagasihoidlik, muhe, siiski kindlaid seisukohti omav väga hea kaasvestleja, mõõdukas, leebe ja usaldusväärne.

"Ääretult kindel oli alati tema läheduses olla."



FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: