Möödub 75 aastat helilooja Kuldar Singi sünni päevast ({{commentsTotal}})

Kuldar Sink
Kuldar Sink Autor/allikas: ERR/Heino Vilms

Eesti üks silmapaistvamaid heliloojaid, ka flötistina ja klavessinistina üles astunud Kuldar Sink oleks võinud täna tähistada oma 75. sünnipäeva. Paraku lahkus ta meie hulgast traagilise õnnetuse läbi 21 aastat tagasi, 1995. aasta talvel.

Kuldar Sink sündis Tallinnas 14. septembril 1942, sai muusikateooria algõpetust kodust, käis klaveri eratundides Karl Sillakivi juures, õppis flöödi erialal Tallinna laste-muusikakoolis. 1956. aasta sügisel sai temast Tallinna muusikakooli teooriaeriala õpilane. Teooria erialal võis ka loomingutunde saada ning Kuldar Singist sai alles Moskva konservatooriumi lõpetanud Veljo Tormise õpilane, keda ta pidas oma muusikuelu kõige tähtsamaks eeskujuks ja õpetajaks. Paar aastat enne, 12-aastasena oli ta käinud näitamas oma klaveripalu juba ka Heliloojate Liidus, mille liikmeks ta vastu võeti juba 1968. aastal.

Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise algatatud loominguringis oli Kuldar Singil aina näidata ka oma lugusid, muusikakooli lõpetas ta 1960. aastal juba olulisemate teostega, nagu Flöödikontsertiino, Kolm pala keelpilliorkestrile, klaveripala "Motoorne burlesk", "Viis meditatsiooni" klaverile, "Kolm romanssi R. Tagore sõnadele" jt, mõned kirjutatud vahetult pärast lõpetamist. Muusikakooli lõpetas ta ka flöödi erialal 1961. aastal. Kui Neeme Järvi alustas Tallinna Kammerorkestriga, kutsus ta Kuldar Singi orkestri juurde flöödimängijaks ja klavessinistiks. Hiljem mängis Sink flööti mõned aastad Estonia teatri orkestris ning kümme aastat ka ERSO-s. Kompositsiooni õppis Sink aastaid ka Leningradi konservatooriumis Andrei Petrovi juures kaugõppetudengina.

Eriliselt lootustandvaks nooreks heliloojaks on Kuldar Sinki peetud juba esimestest tema teostest peale. Ta tuli imekiiresti, nagu nähtamatult meie tolleaja tuntumate ja huvitavamate heliloojate hulka, olles neist palju noorem. Kui meile lõpuks avanesid uksed sõita sotsialismimaale Poolasse põnevale muusikafestivalile Varssavi sügis, olid Arvo Pärt ja Kuldar Sink 1965. aastal esimeste minejate hulgas. Pärdist ja Singist said olulisemad heliloojad-avangardistid Eesti tolle aja muusikas.

Kuldar Singi looming elas üle mitmeid stiilimuutusi, aga tema kammerteosed ja oopused ka suurematele koosseisudele olid pidevalt meie tuntud muusikute kavades, samuti on teda esitatud väljaspool Eestit, sh kuulsal Zagrebi muusikabiennaalil, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis jm.

Pikka aega viimistletud "Surma ja sünni laulud" (1985 – 1993) tõi Estonias 1988. aastal balletina lavale Mai Murdmaa nimetuse all "Karje ja vaikus", sellele järgnes "Maarjamaa missa" (1991) samuti Mai Murdmaalt Estonia balletilaval, esmanimetatud balleti lavastas Murdmaa 1990. aastal veel ka USAs Colorado osariigis Denveris.

Alustanud heliloojategevust varakult, jõudis Kuldar Sink jätta meile siiski mahuka ja huvipakkuva loomingu. Ta on pärandanud meile ka oma tšellistist poja, 1992. aastal sündinud Theodor Singi me noorema põlve silmapaistvate muusikute hulgas ning samuti heliloojana edukalt tegutseva tütre, 1994. aastal sündinud Madli Marje Singi.

Kuldar Sinki sidus sõprus ja tihe koostöö tšellist Allar Kaasikuga, kellele Sink kirjutas mitmed oma uued tšellopalad. Lisaks nende teoste hoidmisele ja tutvustamisele oma repertuaaris on Allar Kaasik teinud veel mitmeid seadeid Kuldar Singi loomingust ja korraldanud nende ettekandeid.

Toimetaja: Rutt Ernits



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: