Kuldar Sink sündis Tallinnas 14. septembril 1942, sai muusikateooria algõpetust kodust, käis klaveri eratundides Karl Sillakivi juures, õppis flöödi erialal Tallinna laste-muusikakoolis. 1956. aasta sügisel sai temast Tallinna muusikakooli teooriaeriala õpilane. Teooria erialal võis ka loomingutunde saada ning Kuldar Singist sai alles Moskva konservatooriumi lõpetanud Veljo Tormise õpilane, keda ta pidas oma muusikuelu kõige tähtsamaks eeskujuks ja õpetajaks. Paar aastat enne, 12-aastasena oli ta käinud näitamas oma klaveripalu juba ka Heliloojate Liidus, mille liikmeks ta vastu võeti juba 1968. aastal.

Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise algatatud loominguringis oli Kuldar Singil aina näidata ka oma lugusid, muusikakooli lõpetas ta 1960. aastal juba olulisemate teostega, nagu Flöödikontsertiino, Kolm pala keelpilliorkestrile, klaveripala "Motoorne burlesk", "Viis meditatsiooni" klaverile, "Kolm romanssi R. Tagore sõnadele" jt, mõned kirjutatud vahetult pärast lõpetamist. Muusikakooli lõpetas ta ka flöödi erialal 1961. aastal. Kui Neeme Järvi alustas Tallinna Kammerorkestriga, kutsus ta Kuldar Singi orkestri juurde flöödimängijaks ja klavessinistiks. Hiljem mängis Sink flööti mõned aastad Estonia teatri orkestris ning kümme aastat ka ERSO-s. Kompositsiooni õppis Sink aastaid ka Leningradi konservatooriumis Andrei Petrovi juures kaugõppetudengina.

Eriliselt lootustandvaks nooreks heliloojaks on Kuldar Sinki peetud juba esimestest tema teostest peale. Ta tuli imekiiresti, nagu nähtamatult meie tolleaja tuntumate ja huvitavamate heliloojate hulka, olles neist palju noorem. Kui meile lõpuks avanesid uksed sõita sotsialismimaale Poolasse põnevale muusikafestivalile Varssavi sügis, olid Arvo Pärt ja Kuldar Sink 1965. aastal esimeste minejate hulgas. Pärdist ja Singist said olulisemad heliloojad-avangardistid Eesti tolle aja muusikas.

Kuldar Singi looming elas üle mitmeid stiilimuutusi, aga tema kammerteosed ja oopused ka suurematele koosseisudele olid pidevalt meie tuntud muusikute kavades, samuti on teda esitatud väljaspool Eestit, sh kuulsal Zagrebi muusikabiennaalil, Austraalias, Kanadas, Saksamaal, Soomes, Rootsis jm.

Pikka aega viimistletud "Surma ja sünni laulud" (1985 – 1993) tõi Estonias 1988. aastal balletina lavale Mai Murdmaa nimetuse all "Karje ja vaikus", sellele järgnes "Maarjamaa missa" (1991) samuti Mai Murdmaalt Estonia balletilaval, esmanimetatud balleti lavastas Murdmaa 1990. aastal veel ka USAs Colorado osariigis Denveris.

Alustanud heliloojategevust varakult, jõudis Kuldar Sink jätta meile siiski mahuka ja huvipakkuva loomingu. Ta on pärandanud meile ka oma tšellistist poja, 1992. aastal sündinud Theodor Singi me noorema põlve silmapaistvate muusikute hulgas ning samuti heliloojana edukalt tegutseva tütre, 1994. aastal sündinud Madli Marje Singi.

Kuldar Sinki sidus sõprus ja tihe koostöö tšellist Allar Kaasikuga, kellele Sink kirjutas mitmed oma uued tšellopalad. Lisaks nende teoste hoidmisele ja tutvustamisele oma repertuaaris on Allar Kaasik teinud veel mitmeid seadeid Kuldar Singi loomingust ja korraldanud nende ettekandeid.