Sõnasäuts. Äraneetud nõelusk ({{commentsTotal}})

Nõelravi molekulaarne toime välja selgitatud
Nõelravi molekulaarne toime välja selgitatud Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eesti keele käsiraamatu andmeil jaotuvad sõnad selle järgi, kui sageli nad keeletarvituses esinevad. Kõige sagedamini esinevad sõnad moodustavad eesti keele põhisõnavara, nende vastandeiks aga harva esinevad sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et oma harulduse tõttu on sellised sõnad tekstis nagu läikivad kivikesed hallide hulgas – nad paistavad igaühele silma. Kirjakeele seletussõnaraamatus on harva esinevaina tähistatud muuhulgas selline sõna nagu “nõelusk” ehk nõelavalt, torkavalt ütlev inimene.

 

Sõna päritolu uurima hakates ma aga kaugemale ei jõudnudki. On teada, et Jaan Kross oma raamatus “Kolme katku vahel” on kasutanud sõna “nõelusk” lauses: ”Balzer, äraneetud nõelusk... magab enese klaariks... ja häbeneb oma alatut kiusujuttu!” Seega võib vaid oletada, et Jaan Kross on selle sõna välmijaks ehk väljamõtlejaks.

Huumoriga võttes võiks sõna “nõelusk” tähendada aga ka rätsepmeistrit.

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio "Vikerhommikus" teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake sõnasäutse siit.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: