Riho Pätsi Koolimuusika fond tunnustab silmapaistvaid muusikahariduse edendajaid ({{commentsTotal}})

Riho Päts
Riho Päts Autor/allikas: TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum, commons.wikimedia.org

Eesti koolimuusika suurmeest, professor Riho Pätsi (1899 - 1977) meenutab täna 10. novembri pärastlõunal toimuv Riho Pätsi Koolimuusika fondi pidulik üritus, kus kuulutatakse välja fondi selle aasta laureaadid.

Tallinna Ülikooli juurde asutatud fond alustas tegevust 2002. aastal eesti koolimuusika rajaja, helilooja ja muusikateadlase, publitsisti ja koorijuhi Riho Pätsi mälestuse jäädvustamiseks ning tema elutöö teadvustamiseks tänapäeval. Riho Päts oli meie koolimuusika liikumise suur algataja ja mitmekülgne arendaja uuendusmeelse pedagoogina, sellele pühendunud heliloojana, muusikateadlasena ja oma aja erudeerituma kirjamehena.

Muusikahariduse edendajate esiletoomist ja premeerimist korraldab Tallinna Ülikool koos Riho Pätsi koolimuusika fondiga juba kuueteistkümnendat korda. Fond tunnustab eriliselt silma paistnud muusikaõpetajat, instrumendiõpetajat, heliloojat ning muusikapedagoogika uurijat või koolimuusika edendajat. Pidulik üritus laureaatidele leiab aset täna Tallinnas Toompeal Eesti Teaduste Akadeemia saalis algusega kell 15.

2017. aasta laureaatideks on Võru Gümnaasiumi ja Parksepa keskkooli muusikaõpetaja ja koorijuht Silja Otsar; Tallinna Muusikakooli akordioniõpetaja ja Eesti Akordioniliidu president Kristel Laas; helilooja, muusikapedagoog, ansamblite juht ja muusikategelane Märt Hunt; koolimuusika edendaja Tallinna Ülikooli dotsent, filosoofiateaduste doktor, muusikaõpikute autor Maia Muldma. Laureaaditunnistusega kaasneb ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ning stipendium 800 eurot.

Riho Pätsi nime kandva iga-aastase stipendiumi saajad otsustab fondi juhatus, kelle koosseisus on meie muusika- ja hariduselu olulisemate institutsioonide esindajad. Fondi seniste laureaatide hulgas on rida meie tuntud muusikategelasi, heliloojaid, pedagooge, muusikapedagoogika uurijaid ja interpreete.

Hoolimata aegade möödumisest väärib Riho Pätsi elutöö teadvustamist ka käesoleva sajandi teisel aastakümnel ning edaspidigi. Nii on koolimuusika fond selle parim täidesaatja. Riho Pätsi muusikahariduslikest töödest, tema koostatud koolilaulikutest-õppematerjalidest ning muusikaloomingust leiab tänagi huvipakkuvat ja üllatavat, kuigi maestro end vaid "pühapäevaheliloojaks" pidas ja oli oma muusika valdavalt lastele ning noortele adresseerinud.

Riho Pätsi lahkumise järel on peale tulnud rohkem kui kaks põlvkonda muusikuid, kes ei pruugi enam mäletada või ei teagi, et küpseimas loomingueas maestro 1950. aastal konservatooriumi juhtkonnast vallandati ja heliloojate liidu liikmeskonnast välja arvati. Ta vangistati ning saadeti sunnitööle Eestisse ja Siberisse, okupatsioonivõimud hävitasid kõik tema käsikirjad... Missugust vaimujõudu ja mõrudat visadust ta endas pidi leidma, et oma loomingut, nii muusikat kui kirjutatud tekste mälu järgi taastada. Seda üleelamist me ju täna Riho Pätsi kuulates ei tunne, nautides selle kõige päikesepoolt, mis tema loodud helidest, koolilaulikutest ning kirjasõnast alati vastu helgib.

Riho Pätsi Koolimuusika fondi tegevust on toetanud Haridus- ja teadusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Koolibri Kirjastus, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kultuurkapital. Alates 2005. aastast juhib selle tegevust filosoofiateaduste doktor Inge Raudsepp. Austamisele on kutsutud Riho Pätsi tütar, meie nimekamaid klaveripedagooge ja muusikakriitikuid Leelo Kõlar. 

Toimetaja: Valner Valme



Paavo Järvi Klassikaraadios

Paavo Järvi: üheksas sümfoonia on alati väga sümboolne sümfoonia

Klassikaraadios käis külas Paavo Järvi, kes dirigeeris teisipäeval Estonia kontserdisaalis Eesti ja ka maailma muusikaloo jaoks väga olulist kontserti, kus esiettekandes kõlas Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia. Järvi märkis Klassikaraadiole, et ta polegi jõudnud õieti toimunut veel päris korralikult läbi seedida.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: