Polygon teater toob publikuni kõik normaalsed inimesed ({{commentsTotal}})

"Kõik normaalsed inimesed, KNI" Autor/allikas: Polygon teater

Sel nädalal esietendub Vaba Lava teatrikeskuses Polygon teatri noortelavastus "Kõik normaalsed inimesed, KNI".

Näidendi autoriteks on tuntud noortekirjanik ja seriaaliautor Aidi Vallik ja näidendivõistlustel korduvalt äramärgitud andekas näitekirjanik Piret Jaaks. Autorite ringis on ka lavastaja Tamur Tohver, kes sai varases nooruses tuntuks omaaegses noortelavastuses "Uus poiss" peaosalist mängides. Muusikalise kujunduse loonud Mait Rebane ehk kunstnikunimega Maitre Bane on kuulsaks saanud omaaegses punkansamblis "Vennaskond" ja on seekord koos oma haaravate elektroonilise muusika ekspermentaalsete helimaastikega kogu etenduse aja laval live's.  Kunstnikuna lööb kaasa Kalju Kivi. Lisaks liikumisseaded koreograaf ja lavastaja Siim Tõnistelt.

Lavastaja Tamur Tohveri sõnul on tal selle looga eriline side. "Mäletan, kui mängisin ise esmakordselt üliteravas noortelavastuses "Uus poiss" nimiosa koos selliste nimedega nagu Silvia Laidla, Rudolf Allabert, Anu Lamp, Guido Kangur, Ene-Liis Semper, Tarvo Krall. Olin toona 13-aastane," meenutas ta.

Tohveri hinnangul oli sel siis tugev positiivne kõlapind, mida veel tänagi tagasisidena tunnetab. "Inimesed tänavad, et innustasime teisi enda eest seisma. Juba kaks aastat hiljem jõudis esmakordselt punk Eestimaale. Häbelikust uuest poisist sai protestimeelne noor loominguline mässaja, kes lõpuks ka KGB huviorbiiti sattus. Aeg on täna teine, kuid ka "vabas riigis" on see olelusvõitlus veel karmimgi. Vaat et toona, kivinenud ühiskonnas, mõistsid ema ja isa mind rohkem kui tänased vanemad tänaseid noori," ütles Tohver.

Põnev autorite kombinatsioon toob vaatajani haarava ja kriipiva sündmustiku ühe tavalise koolitüdruku elust. Realistlikult emotsionaalse ja pingelise lavastuse tegevus hargneb täna. Isaga elav peategelane Stella satub intriigi kahe koolikaaslasest venna vahele ning käivitub ettearvamatu ja kohati ohtlik sündmustik, mis loob aga läbi huumori ja põneviku uue kvaliteedi nii noorte tärkavasse maailma kui nende suhetesse oma vanematega. Tunded, mootorrattad, sotsiaalmeedia, sõbrannad ja armumine  Kohati hell ja kohati kompromissitult otsene suhtlus tuleb meile kõigile tuttav- ja mitte alati ei põhjusta seda vaid murdeiga.

"Mind kõnetas see lugu esimesest hetkest kui seda lugesin. Kuigi KNI tegelased kahtlevad pea kogu aeg oma valikutes, ei muuda see neid märkimisväärselt paremateks inimesteks, ega pane neid kaalutletumalt käituma. Kõik nad on võrdselt inimlikud ja nii palju ausad ja väärikad kui nende loomus neile võimaldab. Kõik nad on suht normaalsed inimesed," lisas koreograaf Siim Tõniste.

Noored peaosalised Claudia Robin Andros, Joosep Spirka ja Madis Joosep Toomel valiti välja septembrikuus toimunud castingul, kus kandideeris üle saja andeka noore. Ettevõtjast ema rollis näeme Karin Raski ja üksikisa Pauli mängib Päär Pärenson, kes on tuntud ka räpparina MC J.O.C. Kõrvalosades löövad kaasa Polygoni teatrikooli noored stuudiolased.

Esietendus toimub 14. novembril kell 19.00 Vaba Lava teatrikeskuses. Samas kohas saab etendusi näha veel ka 15. novembril, 19. ja 20. veebruaril, 5. ja 6. märtsil.

Toimetaja: Rutt Ernits



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: