Galerii ja video: rahvusooper andis Soome juubelipidustuste auks galakontserdi ({{commentsTotal}})

{{1511594880000 | amCalendar}}

Laupäeva õhtul andis rahvusooper Estonia Eesti ja Soome juubelipidustuste auks Helsingi Musiikkitalos piduliku galakontserdi "Eesti ja Soome 200", mida dirigeeris Vello Pähn.

Galal esinesid solistid Eestist, Soomest ja Venemaalt: Heli Veskus, Suvi Väyrynen, Helen Lokuta, Jyrki Anttila, Hatshatur Badaljan, Rauno Elp, Waltteri Torikka, Priit Volmer ja Jaakko Ryhänen, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp.

Kontserdi kava pani kokku Mart Mikk, konfereerisid Riikka Holopainen ja Mart Mikk. 

Peadirektori Aivar Mäe sõnul on gala kahenädalalse Soome-ringreisi tipphetkega. "Musiikkitalos esineme esmakordselt, küllakutse on saanud ka mõlema maa presidendid - see on kindlasti üks Eesti ja Soome sünnipäeva tähistamise olulisemaid sündmusi," sõnas ta kontserdi eel.

Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa lisas, et Soome 100 suurkontsert Vabaduse väljakul läks eestlastele väga hinge. "Meie omalt poolt pakume muusikalist elamust koos rahvusooperiga Estonia, et tervitada häid naabreid suure juubeli puhul ning kutsuda neid osa saama Eesti Vabariigi 100. juubeli pidustustest järgmisel aastal." 

Estonia annab Soomes etendusi 17. kuni 26. novembrini. 

Rahvusooper tutvustab Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Eesti autorite teoseid ka teistes naaberriikides - hiljuti lõppes menukas ringreis Peterburis, järgmised sõidud viivad Lätti ja Leetu. 

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: