Birgitta Festival toob lavale Puccini sünnilinnast pärit "Boheemi" ({{commentsTotal}})

Risto Joost
Risto Joost Autor/allikas: Laura Arum

Birgitta Festivali korraldajad avalikustasid 2018. aasta programmi, mis koondab enda alla nii ooperimaailma uusi tulijaid kui tuntud artiste. Suurteostest saab laval näha Puccini “Boheemi”, balleti austajaid ootavad Brno Rahvusballeti tõlgendus klassikalisest “Luikede järvest" ning kolmest lühiballetist koosnev koondlavastus „Made in USA“.

Festivali enda kaasproduktsioonina tuuakse lavale Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli lavastus „Muusikalicool“. Samuti tasub publikul oodata ooperigalat, kus astub üles „Operalia“ lähiaastate paremik.

Esimest korda etendub Birgitta Festivalil maailmas kolme enim mängitud ooperi hulka kuuluv Puccini “Boheem”. Erilisust annab lavastusele juurde selle päritolu. „See pärineb Lucca linnast, mis on Puccini sünnilinn. Seal mängiti tema loomingut juba siis, kui autor veel ise muusikat kirjutas. Tema muusika on selles linnas au sees ning teater, kust lavastus pärineb, on väga suure Puccini esitamise traditsiooniga,“ selgitas Birgitta Festivali kunstiline juht Risto Joost. Tema hinnangul ongi eriline just see, et lavastusega tuleb kaasa traditsiooniline Puccini loomingut esitama harjunud itaalia teater. „Lavastus järgib Itaalia klassikalisi lavastuskunsti traditsioone,“ kinnitas Joost. 

Traditsioone kannab lavastus edasi ka Birgitta Festivali ennast silmas pidades. „Maestro Eri Klas soovis alati publikule pakkuda lavastusi, mida muidu Eestis ei näe. Teisest küljest soovis ta kaasata maailmaklassi lavastustesse ka kohalikke muusikuid. Just seda sümbioosi kannab endaga ka tänavune festival,“ sõnas Joost. Nii teevad „Boheemis“ kaasa Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Rahvusooper Estonia Poistekoor ja Tallinna Muusikakeskkooli Lastekoor.

Suurlavastuse „Boheem“ kõrval on 2018. aasta festivali kõige erilisem lavastus lühiballettidest koosnev „Made in USA“. „Mina kindlasti soovitan kõikidel seda vaatama tulla,“ sõnab Joost. Lavastuse näol on tegemist kolmest balletist kokku pandud vaatemänguga, kus näeb balletimaailma tippkoreograafia kõrval ka modernset lähenemist. „Ma julgen väita, et kunagi varem ei ole Eestis olnud balletile sellist lähenemist,“ rõhutas Joost. Klassikalise balleti austajaid ootab festivalil ees „Luikede järv“, mis on Brno Rahvusballetti käe all saanud uue modernse kuue.

Esile tuleb tuua ka ooperigalat, kus teevad kaasa Plácido Domingo loodud ooperilauljate konkursi „Operalia“ viimaste aastate kirkaimad tähed, keda kohtab regulaarselt sellistel maailmakuulsatel ooperilavadel nagu La Scala Milanos, Metropolitan Opera New Yorgis ja Covent Garden Londonis. Nii leiab esinejate reast sopran Marina Costa-Jacksoni, tenor Stefan Popi, bariton Edward Parksi ning erikülalisena metsosopran Kai Rüüteli, keda saadab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigeerib Risto Joost.

Ühe suure värskendusena asetatakse sel aastal fookusse ka noored tähed. Seetõttu tulevad lavale Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli 80 kasvandikku, kelle kõrval astuvad üles Eesti muusikaliteatri suurimad tähed. „See lavastus räägib noore laulja kujunemisloost. Selle raskustest ja headest külgedest,“ avab Joost festivali omaproduktsioonina sündinud lavastuse „Muusikalicool“ sisu. „Meil ei ole varem sellist tükki kavas olnud, kus fookus on noortel. Kirsina tordil astub lavastuses nii laulja kui dirigendina üles just näosaate võitnud multitalent Valter Soosalu.“ Lisaks Soosalule näeb teiste seas laval ka Maria Listrat, Hanna-Liina Võsa ja Priit Volmerit.

Birgita Festival 2018 toimub 9.-18. augustini Pirita kloostri varemetes sulatades ühtseks tervikuks kloostri ajaloolise atmosfääri, muusika ja kvaliteetse etenduskunsti. Festivali korraldab Tallinna Filharmoonia.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: