Uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu avati aruteludeks ({{commentsTotal}})

Kultuuriministeeriumis on valminud uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse kommentaare ja parandusettepanekuid 23. veebruarini.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamine algas 2013. aasta lõpus. Eelnõu esimene versioon valmis ja käis nii ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil kui ka avalikul konsultatsioonil 2015. aasta kevadel. Tookord  jäi eelnõu ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt suunatud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits ütles, et kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii üksikisikule kui ka riigile tervikuna. „Üks peamisi kitsaskohti ongi see, et mälestise omaniku ja riigi kohustused kultuuriväärtuste säilimise tagamisel ei ole tasakaalus. Uus seadus püüab saavutada olukorra, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus,“ sõnas Sits.

Ta selgitas, et Muinsuskaitseametile antakse juurde muuseumidega seotud ülesandeid, mis tähendab, et muuseumid saavad endale valitsusasutuse tasandil tugiüksuse ehk ameti. „Kahe valdkonna tegevustes on palju sarnast: kogumine, säilitamine ja hoidmine ning näitamine ja tutvustamine. On teemasid, kus muuseumide ja muinsuskaitsjate tegevus on tihedalt põimunud juba praegu, kuid on ka kasutamata potentsiaali, eelkõige kultuuripärandi tutvustamisel, uurimis- ja arendustegevustes,“ lisas Sits.

Valitsuse otsusega kinnitatud rahastus on ette nähtud uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamiseks. Lisarahastuse avalike teenuste arendamiseks sai Kultuuriministeerium koos 2017. aasta sügisel kinnitatud üldise kultuuritöötajate palgatõusuga. Lisarahastuse arvelt suureneb Muinsuskaitseameti koosseis ja kasvab nõustav ja omanikke kaasav roll. Kokku on muudatuse eelarveline suurus 2 miljonit eurot aastas. Uuendatud muinsuskaitseseadus soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2019.

Muinsuskaitseseaduse eelnõuga on plaanis järgmised muutused: 

  • riik kompenseerib mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev n-ö tavatöödest, need on uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve;
  • muinsuskaitse eritingimusi annab edaspidi Muinsuskaitseamet;
  • suureneb ennetustöö osa ja Muinsuskaitseameti roll omaniku nõustajana;
  • mälestistega seotud tööde tegemise nõuded ja menetlemise kord saavad juurde paindlikkust;
  • arheoloogiapärandiga seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust;
  • Muinsuskaitseamet hakkab koordineerima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna arendamist. 

Muinsuskaitseseaduse muudatuste eelnõu on tutvumiseks ja kommenteerimiseks kättesaadav Eelnõude Infosüsteemis (EIS). 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: