Praegu tegutseb Suurbritannias 1200 tele- ja filmitootmiskompaniid, kes edastavad sealt oma teenuseid Euroopa Liitu. Nende seas ka näiteks Disney, Viacom ja Time Warner. Kui Suurbritannia ühendusest lahkub, lõpevad nende tegevusload. Eesti soov on, et ettevõtted registreeruks ümber siia ja tooks siia ka kontorid. Sama soovivad ka Belgia, Luksemburg, Holland ja Iirimaa.

Eesti üks trump oleks soodne maksusüsteem, miinus aga kehvad lennuühendused. Kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõuniku Mati Kaalepi sõnul võiksime olla rahul, kui tuleks kas või paarkümmend ettevõtet.

"Me oleme suhteliselt kiired oma asjaajamises, loa väljastamine tehakse 30 päeva jooksul, lisaks on meie digitaalne võimekus väga heal tasemel, me suudame nii läbi elektroonilise allkirjaandmise kui ka muude e-teenuste tegelikult pakkuda väga efektiivset majandus- ja ärikeskkonda. Lisaks on meil väljastusteenuste kontekstis täitsa heal tasemel väljastusteenused, näiteks need, mida pakub Levira," rääkis Kaalep "Aktuaalsele kaamerale".

Rahvusvaheliste telekorporatsioonide siiatulekust võidaks ka meie filmitööstus. Sisutootmine on kaugem eesmärk.

"Näiteks Modern Times Grupi saateid oleme ju tootnud, nii et ega neil erilist vahet ei ole, kus nad neid formaate toodavad. Kui meil on piisaval tasemel sisutootjaid, siis võib igasuguseid asju teha Eestis. Kas nad nüüd tulevad, see oleneb meie enda sõbralikkusest, kui avatud me oleme ja kui vähe või palju peavad nad maksma nende teenuste ja sisutootmise eest," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Siinjuures muutuvad oluliseks ka meie tagasimaksesüsteem filmitootjatele ja filmilinnaku rajamine. Arvestades, et Suurbritannia lahkub Euroliidust aasta pärast, on ettevõtetel aega otsustamiseks, kuhu oma tegevus tuua, selle aasta lõpuni.