Jürgen Rooste. Lihavõttelauluke ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pühitsemine Lasnamäe kirikus
Pühitsemine Lasnamäe kirikus Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Jürgen Rooste kirjutas Suure Reede puhul luuletuse lihavõtetest.

Ja ta ilmub ööst.


Korstna otsas istub kummaline kajakas: veidra kõvera

kaelaga rajakas, kes rohkem teeb kaebliku koera kui

kajaka häält, ja ta istub helkivast plekist korstna

otsas, millel säratab veel loojuva päikese kiiri.


Ja ta ilmub ööst.


Lapsed tänavail mängivad juba kevadet jäänukkide

vahel. Tiristavad jalgrattakelli ja huikavad üksteist

ja unustavad jope eest lahti ja raadio poolavatud

köögiaknal lubab Lõuna-Eestisse miinus viisteist.


Ja ta ilmub ikkagi ööst.


Raamatupidurid on enne pühi väsind ja tülpind ja

ei tee ülekandeid. Alakanded paistavad argi-

olemisest välja. Ehitan köögis viimasest jahust

ja munast Golemit, et ta tuleks ja päästaks me püha.


Ta ilmub ööst.


Kuuviirg mõõdab end üle vastasmaja katuse

täpselt aknasse, millel helgivad mu kassi

kollased silmad. Tõmbaksin praegu käsipidurit

ja astuksin tolt sõidult maha, aga liiga palju on teha.


Ja ta ilmub ööst.


Olen koomiksiseriaali kangelaskostüümis

pooljumal. Noh, vähemasti on mul pikad

aluspüksid ja rinna pääle tätoveeritud kangelase

märk. Selle kangelase, keda keegi päriselt ei oota.


Las ta ilmub päälegi ööst.


Suure Neljapäeva õhtal teeb linn ümberringi

tavalise reedeõhta häält. Kellele viinad, kellele

piinad. Liha saab võetud. Korstna kõrval

tukub kummaline kajakas.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: