Samal ajal kui industriaalmetali hiid Rammstein valmistab ette seitsmendat ja kuuldavasti viimast albumit, on ansambli kitarrist Richard Z. Kruspe saanud valmis oma kõrvalprojekti Emigrate'i kolmanda lapsukesega. Kui nii 2007. aasta omanimelisel debüüdil kui 2014. aastal järgnenud albumilt "Silent So Long" jäid pigem meelde tugevad singlid, mitte omanäoline tervik, siis "A Million Degrees" murrab seni kammitsenud industriaalahelatest täie rõõmuga välja.

Põnevamaid katsetusi oli bändi loomingus muidugi varemgi – näiteks enesekindla biidiga "New York City" või systemofadownilikult teatraalne "Eat You Alive". Ka Rammsteini muusikas on tõsiste teemade juures alati palju mängulisust olnud, kuid see rikkalikkus ja humoorikus on pigem väljendunud muusikat ümbritsevas esteetikas, iroonias ja metakihtide mängus, mitte lugudes endas. Emigrate, kuhu kuuluvad lisaks Kruspele kitarrist Olsen Involtini, bassist Arnaud Giroux ja Apocalyptica trummar Mikko Siren, sirutab igasuguse häbita tiibu rohkete žanrite vahel.

Kõige ootamatum märk bändi uuest ulatusest on ballaad "You Are So Beautiful", millesarnast ootaks Eurovisioni lauluvõistluselt, kuid mis mõjub just siin ootamatult värskelt. Mõni aeglasem lugu kipub olema paljude metalbändide kavas justkui kohustuslik hingetõmbepaus, mis ei pruugi eraldi sugugi toimida. Emigrate'i katse tungida raadiosõbralike staadionibändide mängumaale on aga sedavõrd relvitukstegev, et kujuneb kogu plaadi üheks tipphetkeks.

Ehkki Emigrate'is kannab vokalistikohustusi peamiselt Kruspe ise, astub üles rohkelt külalisartiste, kellest nimekaim ilmselt ei keegi muu kui Rammsteini Til Lindemann. Seda teeb ta iroonilisel moel plaadi teisel kõige eba-rammsteinilikumal lool "Let's Go", mis triivib kusagil elektroonilise kesktempo tantsuka ja lihtsalt modernse popmuusika vahel.

Fännidel ei tasu siiski karta bändi pehmostumist. Esiksingel "1234", millel teeb kaasa Billy Talenti Benjamin Kowalewicz, on pungilt pidune energiasööst, vähemalt sama rajult virutavad kolmeminutiline röögatus "Hide And Seek" ja saksa raskeroki kuningatele Scorpionsile kummardav "Spitfire". Kruspe teispoole Margaux Bossieux vokaaliga "Lead You On" oleks aga meeldejäävamaid hitte ka mõnel Rammsteini plaadil.

Üllataval moel jäävad plaadi nõrgimateks hetkedeks kõige žanrikindlamad industriaallood, idamaise kõlaga avapala "War" ning oma kuue minuti juures tüütuseni veniv ning üheülbaline "We Are Together".

Kokkuvõttes on eklektilisus aga "A Million Degreesi" suurim tugevus – kaht päris sarnast lugu siit ei leia. Midagi jagub nii neile, kes muidu raskemuusikat pelgavad, kui ka neile, kes hindavad industriaali traditsioone. Ehkki Kruspe senise põhibändi nimi on käinud eelnevast läbi mitmel korral, on ennekõike tegu rõõmusõnumiga neile, kes Rammsteini teekonna lõppu peljanud. Emigrate'i kolmas plaat pole lihtsalt vahepealne kohatäide, vaid astub suure venna varjust julgelt välja.