Dresen tunnistas, et meremuuseumil ideed Antarktikasse minna alguses ei olnud. "See idee jõudis meieni kuskil eelmise aasta sügisel läbi Tiit Pruuli ja nii ta on läinud. See idee ei ole tegelikult väga vana, aga see polaaruurimine on kogu aeg tiksunud kuskil kõrval alates sellest, kui 1984. aastal sai meremuuseumi juurde loodud polaarklubi," selgitas ta.

"See vastab ka tõele, ja et me tegime mõned aastat tagasi [näituse] "Võidujooks maailma lõppu", mis ammutas [ainest Roald Amundseni ja Robert Falcon] Scotti rivaliteedist lõunapoolusele jõudmisel, kus oli juures ka Eesti osa, väljapanek "Jäine teaduslabor". Võib-olla siis käis ka mingisugune hetk läbi, et miks ka mitte, et kui selline näitus on juba tehtud, siis võiks ka. Aga siis ta jäi, tulid teised asjad vahele ja nüüd siis Bellingshausen 200 [Antarktika avastamise 200. aastapäeval], seal ta käivitus uuesti."

Antarktika ekspeditsiooni marsruut. Autor: Eesti Meremuuseum

Dreseni sõnul ei öelnud Bellingshausen kunagi oma mälestustes ega märkmetes, et tema on see, kes on Antarktika avastanud. "Aga ta ütles, et midagi kahtlast on – jää näeb kuidagi teistmoodi välja ja merelinde on kuidagi palju. Need on üksikud viited ja 200 aastat tagasi ta tõesti jõudis kahel korral Antarktise mandrile päris lähedale. See oli Kuninganna Maudi maa, kuhu lähedale ta jõudis. Ta sinna Antarktika poolsaare lähedale ei jõudnud, kuigi ta käis selle ümber ringi. Olgu etteruttavalt öeldud, et sinna Kuninganna Maudi maale me selle laevaga ei lähe."

Ta ütles, et ülemäära täpselt nad seda 200 aasta tagust sõitu ei järgi tegema ei hakka. "Tänapäev toob oma korrektuurid kaasa ja samamoodi see laev. Me jõuame Antarktika poolsaarele erinevatesse polaarjaamadesse. Üks neist saab olema kindlasti Bellingshauseni jaam, ja seal on veel ka Ukraina jaam Vernadski, seal on veel teisigi jaamu, mis on Tšiili käes, ja siis veel Argentiina. Nii et me jõuame jaamadesse, mis on kõik Antarktika poolsaarel ja kuningas George'i saartel. Sellise kahemastilise purjejahi jaoks on see võib-olla ka piir."

Antarktika ekspeditsiooni laev. Autor: Eesti Meremuuseum

Dresen kinnitas, et tänapäeval pole Antarktikasse sõitmine enam sugugi midagi kosmosereisi sarnast. "Aga ta on ikkagi päratult kaugel, ja need kruiisid, mis lähevad välja Ushuaiast [Argentiinast], nende pikkus on kuskil seitse, kümme, neliteist päeva ja neid tehakse ikkagi eranditult suvehooajal."

"Nüüd oleme jõudmas Antarktika suvehooaja lõppu. Ega kliima Antarktika poolsaarel ei ole meile midagi sellist, mis põlved nõrgaks võtaks. Pigem võib tuul põlved nõrgaks võtta. See on ka ainuke aeg, kui seal saab käia, ja väga paljud jaamad ongi sätitud selliselt, et nad töötavad seal paar-kolm kuud ainult Antarktika suveperioodil. Kaasa arvatud soomlaste jaam Aboa, mida juhib eestlane Priit Tisler. Aga on ka neid jaamu, mis töötavad – ja mida on päris palju – aastaringselt ja kogu selle pika Antarktika talve jooksul."

Antarktika ekspeditsiooni laev. Autor: Eesti Meremuuseum

Ta ütles, et nende reis jääb Antarktika poolsaare erinevate jaamade piirkonda. "Nii et seda ei maksa arvata, et me võtaksime ette retke poolusele. Mida me aga tõesti kopeerime ka Bellingshauseni reisist – Bellingshausen läks oma kahe laevaga Kroonlinnast välja 11. juulil. Täpselt 11. juulil teeme seda ka meie. Käime ka nendes kohtades, kus Bellingshausen käis ehk nii Kopenhaagenis, Inglismaal kui ka Brasiilias Rio de Janeiros. Kui vaadata kalendrisse, siis täpselt aasta pärast, 30. jaanuar, peaksime olema Antarktika poolsaarel."

Tagasitulek algab Dreseni sõnul 2020. aasta veebruari paiku ja kulgeb läbi Lõuna-Aafrika Euroopasse. Eestisse jõuavad nad umbes kevadel.