Maran mäletab võtetest, et Jüri Müürile oli kõige tähtsam näidata filmis Eesti inimest. "Aeg oli siis teatavasti keeruline ja tihti räägiti mõistu. Ma sain Müüriga väga hästi läbi. Üks tema juhiseid mulle "Leelot" üles võttes oli, et tuleks tähelepanu pöörata inimeste nägudele. See oli oluline detail. Jagasin seda soovitust hiljem ka teistele operaatoritele," rääkis Maran ERR-ile.

"Jüri Müüri sisemine hingestatus oli võluv. Ta teadis, mida ta tahtis. See, millest ta film jutustas, avalikult ei räägitud, seda tuli mõista ümberütlemise kaudu. Mulle oli see üks helgemaid filme. Mis fimiga valmides juhtus, oli ebameeldiv, sest nõuti ümbertegemisi. Mina keeldusin ümbervõtetest, aga siis leiti selleks teised operaatorid. Istusin toimetuse kolleegiumi kõrval, kui filmi arutati, ja see oli ikka küllalt valus. Tunne oli, et sellest filmist pole midagi järgi jäänud," rääkis Maran.

Valminud film oli sattunud partei keskkomitee kriitika alla ja tehtigi juhtnööride järgi põhjalikult ümber. Õnneks sai Müür teha oma variandist koopia, millele lisati saksakeelsed subtiitrid ja näidati üksnes väliskülalistele ja välismaal. Helirežissöör Enn Sädel õnnestus tsenseerimata filmi koopia filmiarhiivist üles leida. Aastal 2007 film taastati.

"Jumal tänatud, et oli olemas film välismaale näitamiseks. Kui avanes võimalus "Leelo" taastada, olin samuti seal juures. Tehniliselt oli tegemist väga keeruka tööga, sest juba subtiitreid oli raske filmilindilt eemaldada," ütles Maran. Ta peab filmi õnnestumiseks ja näeks hea meelega, et filmi taastamist tänapäevase tehnikaga jätkataks. "Filmi puhul pole pilt asi iseeneses, oluline on see, mis keelt pilt räägib. Selles filmis see õnnestus. Mul oli väga hea meel, et kogu operaatorite punt sai sellest hästi aru," lisas Maran.

Marani sõnul on "Leelo" film Eestimaast. "Eestimaast kui meie maast. Meie inimestest. Selleks olid need inimeste näod vajalikud. Ja see film räägib kõigest sellest kaunis poeetilises võtmes."

Maran kuulub filmitegijjate hulka, kes on saanud olla töö suhtes valiv. Ta tegutses nii Tallinnfilmis kui ka Eesti Telefilmis ja tal oli võimalik eri tööde vahel valida. "Tegin filme, mis olid mulle vastuvõetavad. Ma polnud toona kõrgemate võimude silmis kuigi usaldusväärne isik, ikkagi endine poliitvang. Mulle oli üllatav, et Jüri Müür tegi mulle ettepaneku "Leelo" operaatoriks tulla. Eks ma siis püüdsin olla tema usalduse vääriline," rääkis Maran, kes pole operaatorina just palju filme teinud.

""Leelo" oli hingekosutav - ta oli kõige paremas mõttes väga rahvuslik. Seal võis mängida nii, et pilt rääkis neile, kes olid võimelised aru saama. Tal on täiesti eriline koht [minu filmograafias]. Teisi päris seda tüüpi filme mul teisi polegi. Seetõttu on ta jäänud mulle hästi meelde," meenutas Maran.

Maran on käsitleb iga oma filmi uue elamuse ja uue koolina. "Väga omapärased olid näiteks Karassev-Orgusaare filmid. Mul on vedanud, et ei pea kunagi ühtegi filmi häbenema, ja nende tegemine on olnud mulle nauding. Olen teinud neid rõõmu ja lõbuga," sõnas Maran.

ETV2 näitab Jüri Müüri "Leelot" laupäeval, 8. juunil kell 19.30.

 "Leelo"

(Tallinnfilm 1969/2007)

Käsikiri: Hando Runnel
Teostus: Jüri Müür
Nõuanne: Veljo Tormis
Pilt: M. Dorovatovski, V. Maak. A. Javorjan, R. Maran, M. Kask, H. Roosipuu, T. Kirdelaht, A. Sööt, E. Timlin
Heli: Ü. Saar
Toimetaja: J. Ruus

Pildirea taastamine: Enn Säde, Rein Kasak (Ardfilm)
Digitaliseeritud pildirea restaureerimine: Giuseppe di Giorgio (Digital Film Finland)
Online montaaž: Tomi Nieminen, Olli Leppänen (Digital Film Finland)
Värvimääramine: Rein Maran, Outi Kinnunen (Digital Film Finland)
Helirea taastamine: Enn Säde, Koit Pärna (Estinfilm)
Filmi koopia valmistamine: Finnlab
Tallinnfilm 1969/2007